Täna hommikul kraamisin üle hulga aja kööki, nii et nüüd on näpuotsad villis. Ja kuna ilm oli jätkuvalt väga ilus ja talvine, võtsime Kati ja Ode Liisiga siiski suusad ja läksime Trummi suusatama. Loomulikult pakkisin ennast hoolega riidesse, et mitte külmetada.
Ega ma nüüd just kiiresti suusatada ei suutnud, ütleme nii, et Odegi oli kiirem :) Aga pärast oli enesetunne hea ja see, et üldse köhima ei ajanud, tõstis tublisti minu usku oma suutlikkusse.
Ode tegi täna süüa - alle väga meeldib köögis askeldada. Eile õhtul ostsime talle uue koogivormi ning nii oli täna söögiks tema poolt tehtud sidrunikana ja shokolaadikook. Mis mõlemad olid väga head!
Koduseid üllatusi veel niipalju, et minu Argentinas oleku ajal oli Jüri vana laptopiga tööle saanud wireless-ühenduse, mille kohta Mait (selle ala spetsialist) oli pärast ligi tunniajast pusimist öelnud "Sel arvutil on midagi niisugust viga, et siin arvutis wireless ei töötagi". Kui ma küsisin, et mida ta siis tegi, siis muidugi ei osanud ta seda täpselt seletada. Et oli lihtsalt proovinud nüri järjekindlusega erinevates settingutes erinevaid linnukesi panna või maha võtta, kõigis võimalikes kombinatsioonides. Poolteist nädalat sellist pusimist, ja töötaski... See on uskumatu, kui järjekindel võib üks väike Sõnnike olla.
Kõrvalepõige, et kui lapsed olid veel päris väikesed, tegin ma nendega "vannitoa ukse katset". Nimelt oli kõige vanemal, Katil, kange huvi minna vannituppa, kui seal pesumasin müdises (siis oli meil Riga). Mina aga muidugi ei lasknud ja kui tema roomates tuli, istusin vannitoa lävepakul talle ette. Tema tahtis teiselt poolt minna, mina istusin sinnapoole ette. Kati proovis väga mitu korda ja hakkas lõpuks solvunult nutma.
Korrates sama katset Jüriga, trügis tema minu ja piida vahelt, muudkui trügis ja trügis, ei püüdnudki teiselt poolt minna ja järgi ka ei jätnud, muudkui nügis ja nohises, kuni ma ta lõpuks ära tõstsin.
Ode Liis aga proovis paar korda ja roomas siis minema, lihtsamini kättesaadavate asjade ja uute ahvatluste juurde.
Nii et - iseloom või vähemalt selle alged on kindlasti kaasa sündinud...