Eile õhtul oli meie kaheaastane kõrbe-kääbushamster Pisike puuris surnud. Mina jõudsin koju, Kati ja Ode nutavad. Pisike oli juba paigutatud saepuru ja sulgedega kaetud voodile tühjas karbikeses, salvrätt surilinaks peal.
Sõitsime Odega maale ja matsime Pisikese õuel kivi juurde, kus juba üle kolmekümne aasta puhkab ka minu kunagine hamster Kiki. Teine väikeloomade surnuaed on meil kunagi krundi ääres kasvanud vana leinakase all. Nüüd on kasest järgi jäänud ainult känd, kuid selle juurte all magavad endiselt oma pikka igavest und näiteks Karini ja Kairi kunagised rotid.
Nüüd on meil kõrbe-kääbushamstritest ainult Tilluke, kes sai soetatud eelmise aasta juunis, seega kah juba peaaegu aasta vana.
Väikeste loomakeste pidamise juures ongi kõige kurvem nende äärmiselt lühike eluiga.