Koolialguse lahutamatu osa on raamatutele paberite panek. Kui lapsed olid väikesed, oli see suuremas osas minu töö, praeguseks on ta saanud mulle väikseks meelelahutuseks (põhiosa pabereid panevad lapsed ise) ning osakeseks mõnusast, igal aastal korduvast koolialgusrutiinist.
Ka tänavu panin mõnele raamatule paberid ümber. Naljakas, kuidas üks tüütu tegevus võib tore olla :)
Aga Mammut vaatama täna ei jõudnud. Kaua läks tööl. Nüüd süda kripeldab, seda enam, et Mammu telefon on ilmselt tühjaks saanud ja ei vasta. Pidingi talle just laadija viima...