Ode sünnipäeva lõpuüritusena käisime neljakesi - mina, kati, Jüri ja Ode - vaatamas Nuku- ja Noorsooteatri muusikali "Romeo ja Julia". Kuhu piletite saamiseks olin olnud sunnitud lausa tutvusi kasutama - ajal, mil mina ärkasin, olid kõigi etenduste ja lisaetenduste vabamüüki läinud piletid juba lootusetult läbi.
Kõrvalolev pilt on Nuku- ja Noorsooteatri foto (fotograaf Priit Grepp). Lisatud on ta siia lihtsalt sellepärast, et see on nii nunnu - kui ma veel teismeline oleks, siis just sellised pildid ja emotsioonid mu südame põksuma paneksid..
Positiivse poole pealt: Teatri hiljuti katusega kaetud sisehoov oli mõnus, ei hakanud isegi külm etenduse ajal. Ning etendus ise oli uudse nurga alt ja meeleolukas.
Negatiivset: Minu jaoks ehk isegi liiga uudse nurga alt. Võibolla esitan noortetükile liiga kõrgeid nõudmisi, aga minu meelest pidevad kahemõttelised vihjed ja lausa otseütlemised, mis saalis naeru ja elevuse tagavad, on siiski ... ma ei teagi, kuidas seda sõnastada. Võibolla kui tegijate poolt kergema vastupanu peale minekut. Või odava populaarsuse taotlemist.
Ah, mis ma virisen. Kokkuvõttes oli ju tore, isegi hingeliigutav. Ode ütles, et tal tuli Romeo ehk Kristjan Kasearu peale "kerge armumise tunne" ning etenduse lõppedes võttis ta oma kavalehele ka tema autogrammi.