Ma olen Su kõrval käinud
nii kaua, kui mäletan.
Ja läbi Su silmade näinud
nii mõndagi – mäletan.
Üksi raske on edasi jõuda
ja puudu jääks nõust ja väest.
Võin alati abi Sult nõuda
ja kinni hoida Su käest.
21.juunil 1969 kell 14:00 sõlmiti Tallinna Perekonnaseisuaktide Büroos, praegu nimetatud ka kui Õnnepalee, Ene Rausalu ja Ants Kadaste abielu. Hiljem said neist minu ja minu õe ema ja isa.
Tol päikeseärasel hommikul tegi tädi Malle tuttav juuksur emale rullisoengu. Kleit – kuuekümnendatele kohane jacquelinekennedylik mini – oli juba varem valmis õmmeldud Rootsist saadetud riidest ning selle kleidi sisse pidin tegelikult salaja mahtuma ka mina. Abiellumise plaan oli emal-isal juba rohkem kui aasta tagasi sõlmitud, nii et tegu polnud mingite niinimetatud hädapulmadega: lihtsalt läks nii, et kauaoodatud päeva kätte jõudes astusime altari ette kolmekesi.
Pärast tseremooniat seadis pulmarahvas end bussidega teele Vanaküla poole ning noorpaari sõidutas onu Ahto oma ZIMiga vanalinna fotograafi juurde. Sealt edasi liituti pulmarongiga.
Auväravad, mida tollal oli kombeks rohkesti teha, olid peale hakanud juba Loksa teeotsast – ema kui kunagist kohaliku kaupluse müüjat tundsid kõik ning ega isalgi vähe sõpru polnud. Nii oligi Vanakülla viimase auvärava ette jõudes jagamiseks mõeldud viinad otsas olnud ning isa andnud auväravalistele klõmmu piiritust. Viimane auvärav, muide, olnud Luksu juures: pulmarong ei saanud sisse sõita Pohla tanumat pidi, sest eelmise öö tugeva tormituulega oli risti üle tee murdunud üks Pohla põlispuudest ja kellelgi polnud pulmaettevalmistuste käigus olnud mahti seda tükeldama hakata.
Pidu ise, kus osalejaid oli sada inimest, peeti Väljaotsa suures heinaküünis. Selleks ajaks sai see endale alla korraliku puupõranda, mis küüni tagumises, vähemkasutatavas ja masinatega mittesõidetavas osas veel praegugi alles on. Samuti on alles selleks puhuks valmistatud pukklauad ja pingid – üks laudadest leidis kasutust näiteks ka 40 aastat hiljem jaanitule ääres…
Kuna 40 aastat hiljem torisesid ema ja isa, et mis selle tähistamisega ikka tembutada, tegime neile väikese üllatuse. Õhtul seadsime uude kööki Memme poolt tikitud liniku peale lilled ja väikese temaatilise kingituse, lapsed Heleni ja Odega eesotsas joonistasid pilte. Lisatud pilt on joonistatud Heleni poolt, kujutades Mummit ja Vanaisa kiisudena.