Vahepealsetesse päevadesse on mahtunud nii palju tegevusi, et olen terve nädala olnud arvutist kaugel. Pole isegi päevasündmusi üles kirjutanud.
Nii ongi, et mingil päeval tegime koos Karini ja tema lastega kiirvisiidi Pakri murdunud pankrannikule. Sinna, kust hiljuti 10 000 tonni kivimeid lihtsalt alla varises. Murrang ulatub täpselt vana tuletornini - varem oli tuletorni ja mere vahel ikka päris lahmakas maad.
Lähemalt näeb murrang välja niimoodi. Tundub, nagu oleks tuletorni müür juba poolenisti tühjuse kohal.
Ja ilmselt pole varisemisega veel kõik: panga sees laiutab päris pikk ja sügav pragu. Asjatundjate arvates on ainult aja küsimus, millal eraldunud osa alla variseb - ja siis on varingutega ilmselt jälle paarsada aastat hooleta.
Seniks on aga pankranniku serv täis hoiatussilte. Meie, muide, pidasime neist päris ilusti kinni ja prao servale igaks juhuks kõõluma ei läinud.
Kiirvisiidiks jäi külaskäik aga sellepärast, et ilm oli ebasõbralik: vinge tuul ja igapidi jäine olemine, ehkki temperatuuriks olid autotermomeetri andmetel plusskraadid. "Kuradi-kuradi külm on," ütlvad lapsedki oma olemusega. Nii pagesime ruttu sooja autosse, ostsime Paldiski poest saiakesi ja sõitsime tagasi koju.
Aga kui sajakroonise tagaküljel on Pakri pank (minu meelest on), siis kui tegu on allavarisenud kohaga (selles pole ma küll päris kindel), kas siis peaks hakkama sajakroonise kujundust ümber tegema? :)