Spordiorganisaator Maare korraldas taas spinningu ühistreeningud ja minagi mõtlesin proovida, kuidas oleks kord nädalas süsteemselt trenni teha.
Ma ei ole just eriline spinningukunn, aga eelmise aasta nädalasest Fittest-klubi külastusest ilmselt emotsionaalsete treeneritega ära hellitatud. Ma vist arvasin, et kõik spinningutreenerid karjuvad raskemate lõikude lõpus "Grrrr!", korrigeerivad valjuhäälselt treenitavate sõiduasendit ja tempot ("Põlved varbaga paralleelselt!" "Keha paigal!" "Ei jää maha!") ning raskuste juurde- ja mahakeeramine käib nagu sõjaväes ("Keera nüüd!", "Ei viili!") ja kõike muud sellist.
Selle kõigega võrreldes oli Sparta treener vana rahu ise. Ma ei ütle, et see on halb, aga oli teistmoodi - vähemalt teistmoodi, kui minu tohutute kogemuste baasil ette kujutatud :) Võibolla pidas ta meid nii kogenud sõitjateks, kes utsitamist ja ergutamist ei vaja?
"Ja nüüd läheme sajase kadentsiga," mainis ta näiteks - ilmselt kui kui proffidele. Mina igatahes läksin pärast koju ja googeldasin :)
Aga pärast trenni oli mõnus väsimus sees ja ma täitsa ootan ülejärgmist nädalat - järgmine nädal jääb kahjuks vahele, sest olen siis ära Rootsis.