Maja ostes saime kaasa ka klaveri, sest teda ei saanud enam teiselt korruselt alla (sisse koliti ta maja valmimise käigus) ja pealegi oli ta hullu moodi häälest ära ja ajahambast puretud.
Aga kui Leivo midagi käsile võtab, siis see lõpuks ikka korda saab. Ehkki klaverist tuli välja tolmu, katkisi keeli ja isegi üüratusuur hiirepesa, siis nüüd, pool aastat ja tõhusat tegutsemist hiljem on klaver taas mängukorras.
Ning Leivo üllatas mind sellega, et ta tõesti oskab mängida. Ise ütleb küll, et minimaalselt, aga minu jaoks täiesti piisavalt. Olen sillas.
Igatahes pole meil nüüd teisel korrusel mitte ainult raamatukogu-, vaid ka klaverituba. Või peaks ütlema: kabinet ja muusikasalong? 