Laupäeval, 19. juunil 2010 lõpetas Kati gümnaasiumi Tallinna Reaalkooli juubelihõngulises 125.lennus. Lisaks lõputunnistusele kuulub talle ka hõbemedal, mille saavutamiseks võib saada gümnaasiumiaastate jooksul ainetekursuste kokkuvõttes kuni kaks nelja.
Mul on hirmus tubli suur tütar! Ja ka hirmus tubli poeg ja hirmus tubli väike tütar… aga Reaalkooli direktori kõnet kuulates pidin vahepeal ikka korduvalt õhku ahmima. Millised saavutused – ja veel kui paljudel neist lõpetajatest! Ilmselt oligi tugev lend, sest direktor märkis ka seda, et muuhulgas on tänavu tehtud ka riigieksamite keskmise hinde rekord…
Aktus oli ilus ja pidulik ja meeltliigutav. Ka pealtnäha pisiasjades: näiteks hümni ei mängitud plaadilt, nagu paljudes kohtades tavaline, vaid tõesti lauldi klaveri saatel. Ning eks lisas tseremooniale väärikust ja pidulikkust ka Reaali tõeliselt ilusa aula ajaloohõng.Igatahes, mul ikka läksid silmad märjaks :)
Ja peaaegu oleks mul silmad märjaks läinud ka pärast aktust, kui Katit oli õnnitlema tulnud tema eelmise kooli sõbrannade ristikheinaleht. Ning Villu ja Jüri kandsid Kati tähtsa päeva puhul ülikonda, nähes ütlemata head välja. Ja lilli tõi ka Kati isa, kes tavaliselt ametlikest tseremooniatest suuremat ei pea ja eelistab õnnitleda pigem omakeskis – aga on tseremooniaid, mis lihtsalt on olulised…
Ja Kati oli ütlemata ilus oma lihtsapoolses loodusvalges musta lillemotiivimustriga kleidis ja mustas pitsbooleros (nende aktuse riietusstiil on soovitavalt mustvalge). Roosasid gerberaid, mida ta üle kõige armastab, sai ta kokku terve sületäie…
