Eile oli telekas taas kord "Seitse aastat Tiibetis" - film, kus Brad Pitt kehastab Austria alpinisti Heinrich Harre (vist kirjutasin nime õigesti?), kes 1939. aastal probleemide ja vastutuse eest mägedesse põgenedes Teise maailmasõja puhkemisel seitsmeks aastaks Tiibetisse vangi jääb. Ja kus varasemast natsimeelsest egoistist saab budismi mõjul maailma ja inimestega arvestav isik.
Iseenesest suht standardne lugu, aga eks ta ole - oma egoistist soolomees on vist pea igas alpinismigrupis. Kõik nad pole aga kahjuks sugugi nii võluvad isiksused kui Harre - ega ka mitte nii hea väljanägemisega kui Brad Pitt.