Kona Crafti kolmapäevakud hakkasid mulle nii meeldima, et läksin eile jälle.
Seekord rada siis Männikul, sealse krossiraja lähistel, pikkusega ca 3km. Sõita tuli 6 ringi.
Lühike ring on minusugusele mitteratturile tegelikult keeruline, sest pidevalt jõuab selja taha keegi kiire ja osav. Ja kuna mulle pole aeg oluline, temale aga küll, siis loomulikult tõmban teelt kõrvale ja lasen ta mööda. Aga tüütu on see ikka.
Muidu oli aga igati äge. Männiku kandis polnud küll Kroodiga võrreldavaid tõuse ja laskumisi, kuid oli palju liiva ja järsuseinalised kraavid, kust ülesalla sõita. Esimestel ringidel oli neist läbiviiv tee veel kõva, edaspidi oli juba liiv lahti sõidetud ja ülesjõudmine seega raskendatud.
Minu jaoks kõige keerulisem lõik viis aga mööda ühe traataia kõrvalt. Seal olid puud nii lähedal, et pidevalt kartsin rattasarvega mõne taha kinni jäävat.
Täna on valusad põlved ja randmed. Põlved ilmselt sellepärast, et sõitsin vist liiga raske käiguga (mis teha, kui jõudu on palju - esimese käiguvahetaja käik 1 tuli meelde alles 4.ringil), randmed tugevast lenksuhoidmisest ja raputustest.
Aga küllap ma lähen järgmisel korral jälle!