Täna hommikul käisime lastega hambaarstil. Tulemus: Kati sai 14-aastaselt oma elu esimese puurimiskogemuse ja hambaplommi, Jüri ühe uue plommi (esimesed sai ta 10-aastaselt - enamiku õnneks piimahammastesse, mis välja vahetuvad) ja ka Ode sai nüüd 10-aastasena esimese plommikese.
Kati ja Jüri käisid ka hambaröntgenis, et oleks näha kasvavad hambad ja nende omavaheline nügimine. Hambaarst pakkus pärast pilte meile, aga Jüri arvas, et talle küll ei meeldi oma hammaste pilte vaadata ja hoitagu seda pigem tema hambakaardi juures. Muidugi on see variant mõsitlikum, sest kodus unustaks me selle niikuinii tont teab kuhu riiulisse - konkreetset kohta röntgenifotode hoidmiseks kodus ju ei ole :)
Odega läheme veel ka ortodondi juurde - paistab, et tal on hambaklambrit vaja, et tulevikus oleks ilus ühtlase hambareaga naeratus.