Pühapäeval tegime emaga reisi maale, et korrastada talveks hauad, paigutada talvekorterisse viimased õunad ja kanda külmaks kippuvast “kassilaudast” sooja keldrisse seened-moosid.
Suurim üllatus oli LUMI. Kuusalust edasi oli maa korralikult valge, metsast haudadele kuuseoksi korjates oli peaaegu jõulutunne, õuel rohu sees päris paks lumekord ja törniku peal sentimeetrine jääkiht.
Loksal oli – küllap mere läheduse tõttu – soojem. Surnuaia puudel olid osaliselt lehedki küljes, kuid suurem osa oli siiski maas ning saime haudade pealt päris suured hunnikud kokku kraapida.
Ja siis olidki kuuseoksad paigas ja küünlad süüdatud.
