Täna pärastlõunal oli mul kokku lepitud kohtumine koostööpartneri kontoris. Kohalejõudmise eel avanesid aga kõik taevaluugid ning vihma valas nagu ämbrist. Ehkki auto õnnestus parkida peaaegu ukse alla, tuli mul oma siidpluusis ja lahtistes kingades hüpata mitte ainult ülevalt tuleva paduvihma kätte, vaid ka pahkluudeni veelompi. Paarkümmend sammu kontorini - ja ma oleksin nagu läinud mitte töökohtumisele, vaid märja T-särgi võistlusele.
Õhtul tegime veidi ronimistrenni Türisalu pangal. Panin Leivo Muraste kandis maha - tema tuli sealt jooksuga - ning sõitsin ise ette köisi üles panema. Sain kõik paika - kui avanesid taevaluugid ning kõik tuli kibekähku tagasi autosse loopida. Vähemalt Leivol vedas - hetk enne paduka algust oli ta auto juures. Ja ronimise ajal, kui ka teised kohale jõudsid, õnneks pidas.
Aga jah, tuleb tunnistada - sügis hakkab tulema.
Ehkki hilisõhtul sähvis Tallinna kohal veel täiesti hilissuvine põuavälk.