“No sul seda silma ikka on, kus möllata,” naeris meikar mulle fotomeiki tehes. Tööl oli pildistamine kodulehe fotode jaoks – et kõigi asjameeste näopildid oleksid veebis ühes stiilis, tuleb aegajalt ühine masspildistamine ette võtta. Ja et pildid ikka ilusad saaksid, oli fotograaf Jarekil kaasas ka inimeste ilusaks tegija. Peangi plaani Jarekilt küsida, kes ta oli, sest mulle väga meeldis, mil viisil ta minuga tegeles.
Muu hulgas kuulsin näiteks, et mulle peaksid sobima suitsused värvitoonid, sest mu enda naha- ja silmatoonid on sellised natuke varjutatud. Eks sellepärast vist ongi mulle meeldinud sellised natuke ebamäärased, mitte puhtalt kirkad värvid.
Aga suurte silmadega seoses on nüüd aeg ära rääkida põhjus, miks ma varajases lapsepõlves kõikidel piltidel silmad punni ajasin. Nimelt kiideti ka väikese minu puhul just ilusaid suuri silmi – ja eks minukene tahtis piltidel veel ilusam olla ning silmi veel eriti suureks teha… Tulemus, tuleb tunnistada, oli muidugi soovitust kaugel.
Nüüd pean siis ilmselt proovima, et suitsuste toonide sobitamisega üle ei pingutaks…