Laupäeval läksime Jüriga Tabasalu õppeplatsile autosõitu harjutamas. See maksab nüüd 50 krooni piiramatu aeg või 25 krooni veerand tundi. Varem oli 30 ja 15. Ei meeldi mulle hinnatõusud, aga mis parata.
Plats oli üllatuslikult juba pisut jäine - ilmselt korduvalt veega üle kastetud - ning kui Jüri kurvide võtmisest ja manööverdamisest ära tüdines, tegin ka ise natuke auto külglibisemisse laskmise proovi. Kahjuks on mul praegu liiga head kummid, ei raatsi neid väga retsida. Mõni aasta tagasi, kui tollased talvekummid just väljavahetamisse läksid, käisin Tabasalus nii palju, kui vähegi aega oli. Vanadest kummidest niiöelda viimast võtmas. Paari kuu pärast oli juba lausa vaata et tutvusringkond -kogu aeg olid kohal enamvähem samad näod ja mehed hakkasid mulle lõpuks juba uusi trikke õpetama. Aga siis said vanad kummid lõplikult läbi ja Tabasalu vajus unustusehõlma.
Nüüd aga tulid "vanad ajad" uuesti meelde. Äge oli, selline "fast and furious" emotsiooni eestimaine väljaanne. Kuidagi olin tol 2000nda aasta suvel sattunud Raido Rüütli käe all Väo karjääris autosõitu õppima, nii et võisin talvel Tabasalus ässata. Tollal kihutasin maanteedelgi nagu meeletu. Aga mõned väga karmid trahvid, Villu Vane hoiatus mind järgmise kohtumise korral kas ringrajale saata või lubadest ilma jätta, üldine mõistlikkuse ja alalhoidlikkuse kasv - ja minust on saanud igati korralik liikleja. Praegu ei julgekski enam kihutada, auto ekstreemolukordades valitsemise tunne on käe seest kadunud.
Aga jah, korraks oli ikka tore tunne seal Tabasalus. Nostalgiliselt.