Praegu käib blogides mäng, kus arutletakse, mida oleks (tagantjärele targana) pidanud 16-aastaselt teisiti tegema.
Mina olen üldiselt oma 16-aastase mina tegemistega rahul. Aga ühtteist on tollal tehtust kõrva taha panna küll ja kindlasti saanuks paljutki teistmoodi teha. Kas ka paremini, ei saa öelda: ei saa ju elada teist korda, aga õige-vale suhe ilmneb alati alles tagasivaates ja läbi Aja kullaproovi.
Aga siiski:
1. Usu endas ähmaselt kujunema hakkavat tunnet, et targad ja igavalt head tüdrukud skoorivad pikas perspektiivis rohkem kui põnevalt pahad. Sa ei pea püüdma iga hinna eest suitsetama õppida (ehkki Sul veab ja see hoolimata kuudepikkusest pingutusest sõltuvuseks ei saa). Ja lõpeta huulte erkroosaks võõpamine! Olgu, vaevu üle tagumiku ulatuvate seelikutega võid ju Mängudes pidudel edasi käia, kui tahad - ehkki ka see Sulle tuleviku mõistes midagi juurde ei anna, pigem pidurdab.
2. Allapoole vööd ulatuvate juuste äralõikamine oli 14-aastaselt rumal tegu. Miks Sa seda siis 16-aastaselt jätkad, juukseid aina nõmedamaks (OK, enda meelest moodsamaks) eksperimenteerides? Sa ei tea veel, aga ainsad, kes 20 aasta pärast vaadates klassipiltidel veidra soenguga ei tundu, on klassikalise sirge juukselõikusega tüdrukud.
3. Võibolla oleks olnud kasuks, kui käinuksid läbi erinevamate inimestega.
4. Koolist võinuks Sa kindlasti rohkem võtta kui võtsid. Miks Sa arvasid, et kool on üks nõme koht, millele tuleb pühenduda ainult nii vähe kui võimalik, st ainult kohustuslikuks tundide ajaks? Su koolikaaslased on jumala toredad inimesed, avastad ju hiljem. Ei olnud nad ka kooliajal lapsikumad kui Sina või Su koolivälised sõbrad, hoopis Sa ise olid liiga kriitiline.
5. Tead, tegelikult olid Sa ikka väga mõistlik 16-aastane. Päris hästi tuli välja, isegi tagasi vaadates.