Mul on tõsiselt hea meel, et ma oma unehäiretele kala-varjunimelise kommentaatori abil mõistuspärase selgituse leidsin. Täiskuu! Vastus säras tõepoolest igal ööl otse mulle voodisse, ma isegi vaatasin teda ja mõtlesin tema peale, aga ei osanud teda oma magamatusega seostada. Nüüd on täiskuu läbi ja magan igal ööl jälle nagu ront :)
Muidugi mõjutab kuu inimesi ja nende käitumist. Tegelikult ma ju tean seda, isegi vimase aasta jooksul on mul kogunenud kolm juhtumit, mille puhul olen mõelnud nende toimumise ajal diagnoosina: "Ehh, täiskuu!"
****
Olen just magama jäänud, kui telefon heliseb.
"Te jälle kiiritate!" sosistab saladuslik hääl teisel pool. "Ma pean kirjutama jälle tervisekaitseinspektsiooni ja kaebama teie peale!"
Helistaja ei tutvusta ennast, kuid ma tean, kes ta on. Mõni aasta tagasi tegin selle vea, et vastates inimesele, kes süüdistas mobiilimasti oma majaseinte hallitamises ja tema enda teravates seljavaludes, kirjutasin kirja alla oma nime ja telefoninumbri. Nüüd ta paar korda aastas ikka helistab või kirjutab otse mulle. Viimati palus kirjas rahalist toetust tuhande kuupmeetri mulla teisaldamiseks, et hakata endale kiirguse vastu varjendit ehitama.
****
Hilisõhtu. Vaatame diivanil vedeldes lastega telekast mingit filmijuppi, kui telefon heliseb.
"X armastab ikka veel sind ja tuleb sinu juurde tagasi!" teatab ärritunud ja kõla järgi otsustades ka purjus häälel kunagise armastatu praegune elukaaslane, olles ennast enne siiski vähemalt viisakalt tutvustanud.
Niisuguse teate peale ei oskagi kohe midagi öelda. Ilmselgelt oleks halb mõte hakata testima helistaja huumorimeelt ja taluvuse piire kinnitusega, et ma olengi naine, kes jääb igaveseks mehe pähe, südamesse, niuetesse ja rahakotti. Seepärast arvan ettevaatlikult, et kui lugu nii, eks ta siis annab sellest tähtsast otsusest mulle ikka ise teada. Kuulan veel natuke arvamusavaldusi, kui mõttetu on niisugune elu, ja lõpetame vastastikuste viisakusavaldustega kõne.
Mõni aeg hiljem mainib aga Leivo, et sai minu ja X asjus kummalise kõne - et tal polevat enam mõtet minuga suhtele loota, sest ma hakkavat hoopis X-ga koos elama. Ja kui paar päeva hiljem teeb ka mu ema ettevaatlikult juttu, et on saanud minu ja X osas üllatava vihje, ei hakka ma teda enam edasi kuulamagi, vaid kinnitan kohe, et see ei pea paika.
***
Taas õhtune filmivaatamisaeg. Telefon heliseb.
"Palun Y-t," ütleb naisehääl, tooni järgi otsustades pinges ja ärevil.
"Teil on vist vale number," arvan ma, sest lähikonnas ühtegi sellenimelist ei leidu.
"Y Pino," täpsustab helistaja, ikka äreva häälega. Aa, sellenimeline inimene on suguvõsa kaugemas servas täiesti olemas, ehkki Eestimaa teises otsas ja mina tema mobiilinumbrit ei tea. Nii ma ütlengi.
"Kas te siis polegi tema abikaasa?" muutub helistaja hääl rõõmsamaks.
Hoidku jumal selle eest, mõtlen väikse muigega ja eitan.
"Siis ta vist polegi abielus?" uurib teine, nüüd juba veelgi rõõmsamalt.
Paraku - on küll, väiksed lapsedki olemas. Kuna see on kõnealuse isiku ei-tea-mitmes abielu, muudest naissuhetest rääkimata, hakkan vähehaaval aimama, kustpoolt tuul puhub. Aga ei saa ma helistajale rõõmutegemise nimel tema unistuste hülgevuntsi abielu maha vaikida.
"Miks küll alati minuga niimoodi juhtub!" karjatab helistaja ja lõpetab nutma puhkedes kõne.
***
Nii et jah, minu öine ärkamine on selliste juhtumite kõrval kukimuki. Kuni mu voodi on selle akna all kus praegu, olen edaspidigi valmis kõigil aprillikuu täiskuuöödel ärkvel olema, et ennast veel hullemast säästa.