Laupäeval võtsime Leivoga ette asja, mida polnud varem teinud - läksime tandemiga sõitma. Leivo oli küll mitmel korral varemgi tandemi-ideed välja pakkunud, aga mulle kui kontrollifriigile tähendas tandemisõit mõningaid kõhklusi. Et kuidas ma istun sellise asja otsa, mille juhtimise üle ise mitte raasugi ei otsusta ja kus isegi lenks on jäigalt kinni keevitatud...
Aga siiski läksime. Enne panime veel ühtemoodi riidesse - meie ekstreem.ee tiimi võistlusvormi-, sest see oli mulle kohe selge, et pool tandemisõidu võlust moodustub harmoneeruvast paarist.
Ja tegelikult oli mul juba poole tunni pärast unustatud hirm, et sõltun nii täielikult teise inimese otsustest. Noh, see teine inimene oli muidugi ka Leivo, keda usaldan mõnigi kord rohkem kui iseennast... Igatahes vahtisin muretult ringi, lobisesime...
Kruiisisime uhkelt mööda Pirita teed ja Viimsit. Presidendi ots, tiir poolsaarel, Leppneeme ja Muuga kaudu tagasi.
Russalka juures tegime vahepeatuse, et imetleda seal toimetavaid pruutpaare. Ning üks pulmafotograaf näitas üles loomingulist mõtlemist ja palus meilt tandemit laenuks - et teha pilt, kus peigmees sõidab ja pruut tee ääres tandemi peale hääletab. Nii tehtigi, ja usun, et väga vahvad pildid said.
Ja üldse olid need kolm tundi, mis tandemiga väljas olime, lausa uskumatult toredad.