Suure rõõmu puhul, et iseteenindus jõudis minu kodusesse Marienthali Selverisse, panen kirja oma kogemused supermarketite iseteenindusega.
Olen iseteeninduse kasutaja nii Prismas kui Selveris ja oma kogemuste põhjal üldistan, et tegu on kahe põhimõtteliselt erinevale tarbijagrupile suunatud kontseptsiooniga.
Selveri iseteenindus on väga mugav, kui sul on vaja osta palju asju. Esiteks on suuroste soosiva käru küljes iseteeninduspuldi hoidik, kuhu pulti on mugav käest panna, samas kui korviga väikeasju osteldes kipub tekkima “kaks kätt kinni” efekt. Ning palju asju ostes on eriti märgatav kasu sellest, et saad läbipiiksutatud ostud panna kohe kotti ning sealt juba kodus kappi-külmikusse. Jääb ära tramburai “10 pakki piima kärusse-kärust kassalindile-kassalindilt kotti” – jättes isegi kõrvale nimetatud kaubaartikli lekkeohtlikkuse sellise väntsutamise käigus, on mugavuse vahe mitmekordne. Ja puldil saab sisestada koguse numbriga, st ei pea kümme korda järjest koodi piiksutama.
Muide, alles äsja õppisin Katilt koos temaga poes käies, et piiksutatavat koodi ei peagi otsima kauba pealt, vaid piiksutada saab ka kaubariiuli küljes olevat hinnasilti! Ise polnud ma selle peale tulnudki. Üks väike mugavusnipp jälle juures.
Selveri iseteeninduse ebameeldivaks küljeks on muidugi ostukontroll, mis nagu issanda needus tabab sind alati kas siis, kui sul on ülipalju kaupa või siis väga kiire. Ja vähemalt minu meelest on ostukontrolli ka ülemäära sageli – aga noh, ma ju ei tea, kui palju inimesed meelega või kogemata näppavad…
“Kas te tõesti tahate selle hunniku kõik uuesti läbi piiksutada?” küsis Leivo, kui sattusime ostukontrolli hiiglasliku kärutäiega.
“Ei!” ütles teenindaja rõõmsalt ja asus piiksutama. Kui kõik viimse pärmipulgani klappis, saime vastutasuks lausa kaks väikest Laima šokolaadi (mis tegelikult meile kummalegi ei maitse, aga teenindajale tagasi anda tundub millegipärast kah nagu kuidagi veider).
Prisma iseteenindus näib olevat suunatud pigem väikeostjale, kes ostab korraga vähe. Sest vähegi suurema koguse korral on süsteem “aseta kaup kaalule ja ära seda sealt enne maksmist eemalda” äärmiselt ebamugav. Asjad lihtsalt ei mahu sinna kaalu peale! Lisaks häirib mind kui riidest või jutest ostukottide kasutajat see, et oma kotti ei saa sinna kaalule panna, et ostud kohe koti sisse laduda: kaal tuvastab tundmatu objekti ja nõuab selle eemaldamist. Seega, kui iga kord just uut Prisma kilekotti ei osta, tuleb kaupa ikka kolm korda ümber laduda: riiulilt kärusse-kärult kaalule-kaalult kotti. Ajavõit null, ebamugavust suurema ostukoguse puhul palju: lisaks juba toodud kaalu väiksuse teemale ei ole vähemalt mina Prisma süsteemis leidnud, kuidas sisestada kogust numbritega, nii et kõik 10 pakki piima või 20 kohukest tuleb ükshaaval läbi skanneerida… Lisaks ei meeldi (puhtsubjektiivselt) mulle ka see lärm, mida Prisma iseteeninduskassad oma hääljuhistega teevad, aga selle olen ma valmis siiski leplikult ära kannatama.
Prisma süsteemi mugavus on muidugi see, et iseteeninduse kasuks saad otsustada igal hetkel: nähes pikka kassasaba, võid vabalt iseteeninduskassasse siirduda, isegi kui sul algul seda plaani ei olnud.
Aga jah, nädala sisseoste oste teeme me just suuroste soosiva iseteeninduse pärast Selveris. Ehkki päris huvitavatena tunduvad ka Prisma “telli ja tule järele” või Maxima kojutoomisega tellimise süsteem, siis seda ei ole me seni veel proovinud.