Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Tehnoloogiavaimustus pole veel surnud

Üle hulga aja on mind tabanud vaimustus tehnoloogiaimest. Kartsin juba, et sarnaselt kogu ühiskonna innovatsioonisuhtumise leigumisele on ka minu õhin uusi asju proovida raugenud, aga õnneks siiski ei.

Eile aga vormistasin end internetitelefoni - põhimõtteliselt samalaadne asi kui kuulus Skype, aga mõningate erisustega.- kasutajaks ja nüüd muudkui mässan selle erinevate variatsioonidega. Sorry, helistajad, kui mu hääl kaugelt kõlab, ma kohe ei vasta või muud seesugust - olen siis kõne arvutist vastu võttes ilmselt unustanud mikrofoni sisse rääkida või kõrvaklapid pähe panna vms :) 

Viimati olin ma nii suures õhinas vist siis, kui paar aastat tagasi Mobiil-ID testkasutajaks hakkasin. Aga kui vahepeal mingit uut vaimustust ei tulnud ning kui isegi iPhone mind suhteliselt külmaks jättis, hakkasin juba mõtlema vajadusest siirduda mõnda stabiilsesse ja igipüsivate väärtustega majandusharusse, näiteks kullaärisse :) Nüüd aga on taas rõõmu ja õhinat endises sektoris jätkata. 

Kommentaarid (2) -

  • Oliver

    24.09.2008 13:52:28 | Vasta

    Mis see enim õhinat tekitav faktor on intenretitelefoni kasutamise juures? Omast käest tean vaid seda, et hakkasin internetitelefoni kasutama, kuna ülipikki rahvusvahelisi telefoninumbreid oli mugavam e-mailidest copy&pasteda telefoniprogrammi, kui neid käsitsi lauatelefoni sisse toksida.

    Klappide pähepanemise vastu aitab Bluetooth handsfree sidumine internetitelefoniga.

    PS. Mozilla Firefoxiga endiselt ei õnnestu siia kommentaare kirjutada.

  • Kaja

    24.09.2008 14:10:32 | Vasta

    Hetkel tekitab minus vaimustust lihtne faktor, et saan Wifi võrgus olles mobiililt helistada nimi.perenimi@voip.emt.ee aadressile ja pole vahet, kas vastuvõtja on mobiili või arvuti juures, kõne läheb talle kohale (ja on mulle tasuta). Klappe aga panen pähe pigem proovimise mõttes, sama kõne saaksin tegelikult vastu võtta ka mobiililt.

Lisa kommentaar

Loading