Isa on taas kord maja ümber ehitamas-täiustamas. Pildil istub ta ehitusmeistrina, prill tähtsalt ninal, maja trepil ja peab plaani. Või lahendab SuDokut, mis on tema kirg ja "suitsupaus" töövahelisel ajal.
Mis siis aga majaga tehtud saab? Katuse küljes on meil kogu aeg olnud väike sopistus aknaga ning kui teine korrus sai ehitatud, asus meie toas selles sopistuses aknaalune kapike. Nüüd seda sopistust enam pole.
Möödunud laupäeval tulid Peep ja Tõnu appi ning ühisel jõul lõhuti see sopistus maha. Täiendavalt osa katust ka, et toa juurdeehitusele ruumi teha. Oli tolmu ja prahti - eterniiditahvlite alt tuli välja kunagi paigaldatud pilpakatus, mille pilpad juba suht pudenevas olekus olid. Pildil suvaline vaade sarika alla.
Lammutusetapp lõppes suure auguga maja katuses. Sellest mul kahjuks pilte pole, sest fotoaparaati polnud kaasas. Allolev pilt on tehtud kolm päeva hiljem, kui augule juba seinad ja katus ümber on tekkimas.
Üldiselt kehtib ehitusel täis-patriarhaalne kord. Naised ei tohi oma nina vahele toppida, vaid tehku ehitusmeestele korralikku süüa või leidku endale muud tegevust, kus nad jalus ei ole. Mina ja ema koristasime laupäeval siis katuselt alla loobitud lammutusprahti.
Jüril oli ülesanne korduvkasutusse minevatest lattidest ja taladest sõrgkangiga suuri naelu välja kiskuda. Kui aga talasid tuli kiiremini kui ta naeltest puhastamisega järele jõudis ning ära väsis, võisime siiski ka mina ja ema selles töös kaasa lüüa.
Siin pildil on aga Jüri, hea nägu peas, tähtsas loodimistöös. Pildistatud on maja seest väljaspoole: ta seisab kaks aastat tagasi valminud juurdeehituse, nn. uue köögi katusel ja mõõdab aknalaua sirgust. Paari päeva pärast saab sinna paigaldatud suur aken ning Jüri selja taha jääb vaade, mis hakkab siis sellest aknast avanema.