Tänavuse jaanilaupäeva veetsime Raivo ja Viivi juures. “Meie” – see tähendas mina, Leivo ja meiega kaasas olnud Laura. Teised lapsed olid laiali: Kati ja Jüri sõpradega jaani tähistamas (järgmistel päevadel läksid nad maale), Ode lennukaaslastega viiepäevasel Saaremaa-rattamatkal, Kreete Šotimaal ja Ramses tädi Hilja juures.
Ja ega ei olnud suur üllatus, kui Viivi ja Raivo kirjutasid, et enne grillimist tuleb ikka natuke ka seiklussporti teha: Harku metsa olid nad ette valmistanud viiepunktilise raja, kus igas punktis ootas kohtunik (ehk siis rattaga liiklevad Viivi või Raivo) ning kolme minuti jooksul tuli täita lisaülesanne: korrutada peast kahekohalised arvud, lahendada vanasõna-ristsõna, leida maasika, sõnajala, mustika, pohla ja tamme leht, visata oma jalats vabaviskejoonelt korvi ja muud toredat. Ja tiimid määrati (välja arvatud laste-vanaisa ühendtiim, mis oli juba paigas), võttes määramise aluseks selle, et üks tiimiliige peab orienteeruda oskama. Nii et minul oli rõõm silgata metsas koos orienteeruda oskava Editiga – ja oskust läks vaja küll, sest kaart oli täiesti igiammustest aegadest. Ja kuidagi läks nii, et suure auhinnaõlle pälvisime just meie (milles muidugi oli suur osa selles, et mõni teine tiim, nimesid nimetamata, punktides niisama lustis ja aega parajaks tegi – aga pärast oli ikka hea öelda, et eks see ole teada vabandus, kui ei võitnud 
)
Pärast saunatasime, grillisime ja ajasime juttu. Lõket ei teinudki, niisamagi oli täiesti jaanipäev. Väga tore jaanipäev.