Ööl vastu tänast tabas Eestit torm, millest ennustati viimaste aastate võimsaimat. Ja oli ka. Öösel Pärnus puhanguti kuni 31 meetrit sekundis puhunud tuul tõstis Pärnu lahes veetaset ja ujutas üle Pärnu ja Haapsalu rannapiirkonna, Pärnu üleujutatud piirkondadest on evakueeritud üle 200 inimese. Sama seis on Haapsalus, aga evakueerituid on vähem, "kõigest" 100. Kuus inimest, kes ise kohatei peaaegu vööni ulatuvas külmas vees kahlata püüdsid, on viidud alajahtununa haiglasse. Pärnu kriisiteenistus on nördinud uudishimulikest, kes autodega kriisipiirkondade äärseid tänavaid ummistavad ning kriisimeeskonna tööd takistavad.
Mina olen turvaliselt kodus, aga täna terve päeva tööd teinud: kuna tormi tõttu on Eesti Energia andmetel pingeta ligi kolmandik kõigist alajaamadest, ei ole voolu ka EMT mastidel ja tugijaamadel ning kui akud lõppevad, lülituvad tugijaamad üksteise järel välja. Pärnumaale kui kõige kriitilisemasse kohta saadame varugeneraatori, mujal (Lõuna-Eesti, Saaremaa, Viljandimaa on ka üsna kriitilises seisus) jääb üle ainult elektri tagasitulekut oodata.
Minu ülesanne oli täna riiklikule kriisijuhtimismeeskonnale võrgu hetkeseisude kohta infot edastada, aga muidugi ka meediale olukorda kommenteerida. Erilise nutikusega torkas silma üks reporter, kes küsis, miks me mujalt Eestist oma paljusid tugijaamu Pärnusse ei vii. Püüdsin talle siis selgitada, et kui tal on korteris elekter ära läinud, ei päästa külmikus sulavat jäätist see, kui talle veel kolm mittetöötavat külmkappi viia...
Muudest asjadest: Jüri tegigi väga õnnelikult vannitoa seina augu ja pani uue dushi üles! Ta on mul nii tubli - pean juba valvama hakkama, et ta kogu meie pere meesmajandust oma KOHUSTUSEKS ei hakkaks pidama. Sest see ahistab, eriti neis asjus, millest jõud veel üle ei käi...
Kati aga näitas üles ennastsalgavat tormitrotsimist ning käis ilusalongis, et teha endale kõrva veel kolmas auk. Nojah.
Õhtul palus kriisikomisjon inimestel kenasti kodus püsida. Kuigi ma arvan, et uudishimu ja seikluslust on inimkonda tublisti enam edasi aidanud kui alalhoidlikkus, järgin praegu seda palvet 100%. Lihtsalt, tänase päeva järel tunnen end kriisikomisjoniga üsna seotud olevat, ja see telefonis öeldud ütlus, et krdi uudishimulikud jalus... no ei lähe meelest. Telefonivõrgu ülekoormusega on sama seis: enamik koormusest tuli ilmselt kõnedest "vau, kui tugev teil seal tuul on?" Vähemalt mina sain üsna mitu sellist kõnet... Lõpuks tegi kriisikomisjon isegi avalduse, et ärge ilma tungiva vajaduseta niigi ülekoormatud võrke koormage... aga see leidis ilmselt sama vähe järgijaid kui üleskutse kenasti kodus püsida....