Sel aastal ei olnud mul millegipärast üldse tahtmist firma jõulupeole minna ja nii polnud ma endale kinni pannud ei juuksuri ega meigi aega. Ilmselt oli mul petlik lootus, et mingi sündmus või olukord mind jõulupeole minekust vabastab, ehkki minu ametikoha juures on firmaüritustel osalemine siiski - võiks isegi öelda, et üks ametikohustusi.
Nii ma siis koristasingi kodus tuba ja ise torisesin, et olen nagu peole minev Tuhkatriinu, ainult selle vahega, et Tuhkatriinu tahtis minna, aga mina koristaksin pigem meelsasti edasi. Ja muidugi polnud mul ka head haldjat, kes oleks mu ühe võlukepiliigutusega peokõlbulikuks muutnud.
Nii ma siis mässasingi endale ise peomeiki teha - hea ikka, kui kodus on kaks tütart, kellelt lauvärve ja muid vahendeid laenata :). Soenguga läks lihtsalt, silusin juuksed lihtsalt rangesse kuklasabasse ja lasin pealt lakiga siledaks.
Aga taas kord peab ütlema, et mul on ikka nii-nii eluägedad kolleegid, et juba kohale jõudes oli algne viitsimatus nagu peoga pühitud. Ja tagantjärele on mul ülimalt hea meel, et ma ikka läksin, olgu või isetehtud soengu ja meigiga.