Mõningase üllatusega sain hiljuti teada, et auto tulekustuteid tuleb käia Kiddes (või mujal sellega tegelevates firmades) kontrollimas kord aastas. Pean tunnistama, et ma pole kogu oma autojuhielu jooksul mitte kunagi mitte ühegi kustutiga kontrollis käinud...
Nüüd õnneks korraldati meil töö juurde Kidde visiit. Soovijad said auto pulberkustuteid kontrollida ning igasugust vajalikku varustust osta - autoapteekidest koduste suitsuanduriteni, ning seda mugavat võimalust kasutades lasksin minagi oma auto pulberkustuti üle kontrollida.
Kontroll käis lahedalt: suure haamriga koputas mees vastu kustutit, raputas pisut, kuulatas ning kleepis kustuti küljele kleepsu "Järgmine kontroll 05.2010". Kui ma uudishimulikult küsisin, et mismoodi reageerib mitte-töökorras kustuti, kas plahvatab selle koputamise ja raputamise peale, siis ei - rikkis asi ei tee midagi. Töökorras kustutis peab pulber sees liikuma ja seda ongi koputamise-raputamise käigus tunda.
Nii et nüüd on mul siis aasta muretu - isegi kui politsei peaks millegipärast tahtma otsida põhjust trahvi teha, siis vähemalt tulekustuti põhjust ei anna, sest on korralise kontrolli läbinud :)
Kunagi, kui mul oli minu esimene auto, suhtusin küll tulekustutisse tõsisemalt kui praegu. Sel Musi nime kandval Civicul, mille ostsin 11 aasta vanuses ja millega sõitsin kaks aastat, oli nimelt elektrisüsteemis kala. Täiesti suvalistel hetkedel tekkis ülepinge ja kõrvetas läbi väikse kahe otsaga kahvli kujulise kaitsme, mille peale auto elektrisüsteem täielikult seiskus. Ma omandasin kiiresti vilumuse seda kaitset vahetada või traadijupiga asendada, kui varukaitsmed olid autosahtlist otsa saanud, aga muidugi tegid kogu see jama ja eriti selle traadijupi-projektiga sõitmise hetked mind murelikuks auto võimaliku põlemamineku osas. Nii oligi mul käeulatuses istme all suur pulberkustuti ja loomulikult olin ma endale selgeks teinud tema kasutamise.
See oli aastal 1996.
Praegu, aastal 2009, on uute autode turvalisus mu valvsuse uinutanud. Nii on praegune kustuti mul küll täiesti vales kohas, kui tema kiirele kättesaamisele mõelda. Auto pakiruumis. Põhja all. Ohutuskoti sees. Ja ilmselt peaksin ma teda ka mitu korda käes keerutama, enne kui kasutada oskan - eriti paanikaolukorras.
Mõtlemise koht.