Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Ülistuslaul Raul Adlasele

Eile õhtul armusin ma Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlasesse. Või noh, õigemini küll mitte just temasse, vaid tema esinemisse - sellesse, kuidas ta rääkis, suhtus ja oli.

Kuulasin tema esinemist ühel klienditeeninduslikul seminaril, mille ettevalmistamisse olin ka ise panustanud. Selle tõttu tundus muidugi iga õnnestumine eriti oluline, aga Adlase ettekanne olnuks selletagi hea.

Millest ta siis rääkis? Tõmbas paralleele ja erisusi kiirabiarsti ja niiöelda tavalise klienditeenindaja tööga. Et kui klienti defineerida inimesena, kellel on midagi vaja, on arst ilmselgelt klienditeenindaja. Selle väikese vahega, et tema klient on sageli teadvuseta, ebaadekvaatses olekus või lihtsalt ei tea, mida tal vaja on. Arst-klienditeenindaja ei saa ka vastu tulla kliendist kuninga soovidele, näiteks kui klient omaenese tarkuses peaks soovima vähki imetegeva pildiga ravida. Ja et kuidas klienditeenindaja (nii arst kui tavaline) peaks end läbipõlemise ja "töö koju kaasa võtmise" vastu kaitsma. Ja palju muud. Ise oli juures tõsine ja asjalik, aga väikeste sisse viskavate huumori- ja irooniavimkadega ning igas mõttes selline inimene, kellega koos usaldaks kohe esmakohtumise järel minna nii luurele kui maailma lõppu.

Jutu ilmestamiseks laskis ta lindistusi 112-le tehtud kõnedest. Ausõna, ühe puhul hakkasin ma saalis lihtsalt nutma: lindistus, kus kuueaastane tüdrukuke kutsus kiirabi insuldiga põrandale kukkunud vanaemale. Ma hakkan praegugi nutma, kui mõtlen, kui delikaatselt kõne vastuvõtja seda tarka, kuid arusaadavlt heitunud last juhendas ning temalt lõpuks kõik vajaliku info - aadressist nimeni - kätte sai.

Usun, et pärast Adlase ettekannet mõtlesid kõik kuulajad vaikse tänutundega, kuidas neil on ikka vedanud ja kui kerge on ikka nende töö - olgu siis infotelefonis kõnedele vastates või leti taga kliente teenindades.

Ja kui ma nüüd lehest loen, kui vähe näiteks kiirabi autojuht-kiirabitehnikud palka saavad ning kuidas seesama Raul Adlas peab vaeva nägema, et neile 36 (!!!) krooni tunnis töötasuks saada, siis...

Siis ma lihtsalt ei leia sõnu. Miski on ikka väga mäda siin Eesti riigis.

Kommentaarid (1) -

  • On olemas

    10.11.2005 19:49:23 | Vasta

    Muud häda pole midagi siin Eesti riigis, kui et sinusuguseid lihtsalt ei tööta otsustajate leeris. Võiksid riigikokku kandideerida, palun!

Lisa kommentaar

Loading