Hiljuti lõppenud küsitlus, kas Tallinna elanikud soovivad tasuta ühistransporti, tekitas sellise jõuetu raevu ja frustratsiooni, et esimest korda oma teadlikus elus tabasin end mõttelt: "Oh, oleks ometi keegi, kel oleks õigus rusikas lauale lüüa ja käratada, et seda jama nüüd küll ellu ei vii!" Ehk siis ma soovisin, et keegi saaks sõna otseses mõttes ära keelata selle küsitluspalagani ning raharaiskamise.
Jajah, ma muidugi tean, mida sellised mõtted realiseerumise korral kaasa toovad ja üldises plaanis ei ole ma absoluutselt see inimene, kes "isakese" ja kõva käe poliitika järele igatseks. Aga ilmselt sai mul tolerantsest suhtumisest selle näite puhul villand.
Ma ei läinud ka hääletama, ei poolt ega vastu. Sest esiteks ei meeldi mulle olla kaasa tõmmatud kellegi propaganda- ja pseudodemokraatia masinasse ning teiseks ei osanud ma sellele küsimusele vastata. Tasuta ühistransport ei pruugi põhimõtteliselt ju üldse loll idee olla, aga selliseid asju lihtsalt ei otsustata rahvaküsitlusel. Või OK, rahvaküsitlusel otsustada ju võib, tegelikult isegi peab - aga mitte printsiibina, vaid kujul, kus kaalukausil ka alternatiiv ehk arusaamine, millest mul tasuta ühistranspordi saamise nimel loobuda tuleb. Praegu tuli sõna otseses mõttes osta põrsast kotis, teadmata midagi selle kohta, kust võetakse need miljonid tasuta ühistranspordi rahastamiseks. Veel enam - teadmata, milleks oleks kasutatud neid "vabasid" miljoneid juhul, kui ühistransport oleks jätkuvalt tasuline? Näiteks need Tallinna Veele tehtavad maksed, mis 2014.aastast väidetavalt kolm korda vähenevad (mitte et ma teaksin, kui suured need praegu on) - milline olnuks selle raha alternatiivne kasutamine?
Pean tunnistama, et korraks välgatas mul peast läbi ka vihane mõte end Tallinnast üldse välja registreerida, andes minu pealt laekuvad maksud kodusele Kuusalu vallale. Aga siin jäi mu sisemine õiglustunne siiski võitjaks - tegelikult elan ma ju Tallinnas ning tarbin Tallinna rahastatavat avalikku linnakeskkonda (teedevõrk, teenused jm), nii et pean siiski õigeks ka oma maksud siin maksta. Aga kui seda ka minult saadud raha ka edaspidi niimoodi kasutatakse nagu näiteks see raevuajav 259 000 eurot etteteada tulemusega küsitluse korraldamiseks, siis pean ilmselt küll hakkama oma sisemist suhtumist korrigeerima...
Tegelikult oli küsitluse juures üllatus see, et tervelt 25% hääletas tasuta ühistranspordi vastu. Ilmselt oli paljudele just vastuhääletuse võimalus näidata oma suhtumist - ei, mitte tasuta ühistransporti, vaid asjaajamise viisi. Sest nagu ütles üks Kati sõber, kui nad hääletuskasti juures olid ära käinud: "Ma sõidan pidevalt bussiga ja vaese üliõpilasena on mul praegu pangakontol ainult 7 eurot ehk just ühe kuukaardi maksumus - aga hmm, ikka ma ütlesin, et ei taha seda teie tasuta ühistransporti."