Eelmisse nädalasse jäi hinge kinni hoidmine ootuses, kas mulle antakse USA viisa või mitte. Anti, lausa mitmekordse sissesõiduõigusega ja kümneks aastaks. Ja nüüd ootab meid USA - 31.juulil istun lennukisse ja mitmeid lennukeid, tunde ja ajavahesid hiljem kohtun Seattle´is Leivoga, kes on juba seal, lõpetamas oma Microsofti suurkonverentsi.
USA viisa taotlemine oli protseduuriliselt lihtne. Täidad internetis avalduse, prindid välja, kleebid pildi peale ja allkirjastad. Broneerid internetis endale vestluse aja ning lähed koos vajalike dokumentidega (pass, avaldus, väljaprint taotlemistasu maksmise kohta, tõend töökohast sinu staazhi ja palga kohta) kohale. Annad käekoti valvelauas hoiule, kassiir vaatab su dokumendid üle, täidad kulleriblanketi (selle blanketi alusel toimetatakse pass koos viisaga pärast tagasi) ja ootad, kuni sind klaaskabiini kutsutakse.
Minult küsiti, miks ma tahan minna just Seattle´isse (sest tahan minna Mount Rainier´mäele), kas ma reisin üksi (sinnasõidul jah, kuid USAs kohtun sõbraga, kes on Microsofti konverentsil ning edasi reisime ja tagasi tuleme koos), kas mul on minu reisi ajal Eestisse hjäävaid pereliikmeid (jah, ema-isa ja kolm last). Ja oligi kõik. Väga meeldiv ametnik oli ka. Ütles kohe ära, et pass koos viisaga toimetatakse mulle kulleriblanketil näidatud aadressile - aga lõplikult uskusin ma viisa saamist ikka alles siis, kui pass ja viisa juba kohal olid.
Jätkutegevus toimus Estravelis, kus läksime Leivoga broneerima oma pileteid: sinnalend eraldi kuupäevadel lõpp-punktiga Seattle, tagasi ühise lennuga San Franciscost.
Laupäeva varahommik Estraveli kontoris oli uimane. Võtsime järjekorranumbri ja istusime Estravelleri ajakirja lugema. Peale meie polnud büroos ühtegi klienti. Kui olime paarkümmend minutit juba istunud ning kõik oli juba läbi loetud, läks Leivo lõpuks klienditeenindaja juurde küsima, et kus siin asub lähim Estraveli kontor, kus lennupileteid saaks broneerida :) Selle peale arvas teenindaja kõigepealt, et me oleksime pidanud võtma järjekorranumbri - siis alles pilk järjekorraautomaadile, oops ja vabandused. Aga edasi võib Estraveli teeninduse ja meie teenindaja kohta ainult head öelda ning saime oma logistikaülesande kõiki alternatiive kaaludes edukalt lahendatud.
Veel 63 päeva on jäänud :)