Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Vabatahtlikud annetused koolidele

Eesti Ekspress tõstatas eelmisel nädalal teema, et koolide (konkreetselt Tallinna Inglise Kolledzhi) juures kogutakse lapsevanematelt vabatahtlik-sunniviisiliselt raha. Ma ei ole veel Karinilt küsinud, kas ja kui palju on temalt TIK-i esimeses klassis õppiva Matu keeletundide eest raha küsitud, kuid analoogne annetuste kogumse süsteem on vist igas koolis, kus püütakse kooli järje peal hoida. Paraku. Ja ma ei süüdistaks siin koole.

Nagu ma olen aru saanud, lõpetas riik kümmekond aastat tagasi süvaõppe rahastamise. Nii et koolid, kes tahtsid riiklikust õppekavast enamat pakkuda, pidid lisatundide eest mujalt raha leidma või õpetajad palgata jätma. Ja ega see mujalt raha leidmine kerge pole, sest koolide eelarved on rangelt reglementeeritud, mäletan oma aastasest kogemusest Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi hoolekogus. Seal algatasime näiteks turvakaamerate raha kogumise, saatsime lapsevanematele selle kohta meeldetuletuskirju (küll mitte vormis "teil on veel annetamata", vaid "palume võimalusel annetada") ja palju muud. Isegi vetsupaberi rulle on lapsed kooli viinud. Süvaõppe annetusi Lilleküla Gümnaasiumis ei olnud, sest tegu on nn.tavakooliga, ehkki igati tubli ja kõvasti üle keskmise ulatuvaga (kurikuulsas koolide edetabelis viimati 62.koht).

Nüüd, gümnaasiumis, õpib Kati Tallinna Reaalkoolis ja sealgi tutvustati esimesel koosolekul, et soovituslik annetus on 600 krooni ühe ja 850 kahe seal koolis õppiva ühest perest lapse kohta. Summad ja eelmise aasta kulutuste aruanne on ka kooli kodulehel väljas, nii et ma ei tee siin mingit kohutavat paljastust. Ja selle summa maksin ka ära. Perioodi polnud märgitud ja vist ei öeldud ka koosolekul, kuid igatahes eeldasin automaatselt, et jutt käib aastast.

Jah, ma olen nõus aegajalt oma laste koolidele (ja tulevikus ülikoolidele) annetustena raha maksma. Aga mulle meeldiks, kui selgelt oleksid lahku löödud tõepoolest vabatahtlikud annetused ja kohustuslikud süvaõppe, kooli turvalisuse või mille iganes eest tehtavad maksed. Ka viimaseid oleksin valmis maksma, kuid need peaksid olema lapsevanematele selged juba enne, kui lähevad last sinna kooli panema. Reaalkooli puhul ei tulnud see vähemalt minule üllatusena, sest eelmiste aastate üldkoosolekute materjalid olid kooli kodulehel olemas ja ma lugesin neid, aga nagu pärast koridoris mõningatest repliikidest aru sain, siis mitmed olid küll ebameeldivalt üllatunud. Mitte summa suurusest, vaid asjast iseeneses.

Ilmselt oleks ka TIKi puhul lihtsam, kui ema-isa last koolikatsetele viies kohe kuuleks, et siin koolis tuleb süvaõppe eest maksta 5000 krooni aastas. Ja et kui pere majanduslik olukord ei võimalda, saab esitada taotluse sellest maksust vabastuse saamiseks. Nii, nagu vanasti oli toidurahaga.

Aga seda vist praegused seadused ei võimalda. Kooliharidus peab ju olema tasuta. Ilmselt tuleks Haridusministeeriumil (või kes iganes veel kooliharidust korraldab) teha üks reaalne kohtumine eluga. Eluga, kus juba lasteaias maksab "Kehalise kasvatuse lisatreening" või "inglise keele tund" paarsada krooni kuus. Siis võiksid ka koolid lõpetada pea liiva alla peitmise ning avalkult süvaõppe lisatundide raha koguda. Kui just riik ei taha seda taas finantseerima hakata.

Kommentaarid (9) -

  • Leivo

    27.11.2007 00:11:02 | Vasta

    Tüdrukud on Westholmis ning ei mingit rahakorjamist (va. sihtotstarbeline klassiraha), Ramses käib 21. koolis ning samuti ei mingit rahakorjamist (ainult vanemate enda kokkulepitud klassi raha oma klassi jaoks).
    Seega, võiks vaadata ringi, äkki need rahakorjajad on pigem erandid ?

  • Kaja

    27.11.2007 08:32:22 | Vasta

    Nojah, Lillekülas olin ma ise see aktivist, kes hoolekogu kaudu turvakaamerate raha küsimist korraldada aitas. Oleksin viitsinud hoolekogusse edasi jääda, oleksin hakanud sebima ka kohustusliku koolivormitellimise jms asja, aga õnneks sai mu jaks otsa Smile

  • nuhk albert

    27.11.2007 17:09:29 | Vasta

    Mind häirib selle raha kogumise juures üks väike detail. eestis sünnib andekaid lapsi ka peredesse, kus vanemad ei teeni vähemalt keskmist palka ja selliseid peresid on ka Tallinnas. Nemad jäävad sel juhul võimetekohasest haridusest ilma, sest raha pole. ometi oleme nii väike riik, et iga laps peab saama talle võimetekohase hariduse.
    Muide, kui tegu on keskmise eesti perega, kes maksab kahe vanema palgast autoliisingut, õppelaenu ja eluaseme laenu, siis ühe lapse puhul 5000 kr pole pereeelarvest palju, kahe puhul aga juba suur summa ning kui peres on kolmas laps, kes käib lasteaias, mis on ka iga kuu ligi 1000 kr. siis ei suuda ka keskmised pered oma lapsi eliitkoolis harida, sest raha ei jätku.

  • Mari

    27.11.2007 19:32:16 | Vasta

    Lilleküla oli sel aastal 41. kohal, eelmisel (2006) aastal oli kool 62. kohal.

  • Kaja

    28.11.2007 08:25:24 | Vasta

    Oo, mul on Lilleküla Gümnaasiumi üle hea meel. Polnudki seda viimast edetabelit näinud. Mitte et need pingeread nii eluliselt olulised oleksid, aga ühtteist kindlasti näitavad. Lillekülas pingutavad nii direktor kui õpetajad minu meelest ikka tõsiselt, et ka see kool oleks õppimiskallakuga (nagu armastab öelda Lauri Leesi) ning õpilastele mõnus ja turvaline keskkond.
    Albert: loomulikult on tegu suurte summadega. Ka mina ei saaks endale lubada, et kolm last õpiksid TIKis. Aga TIK ei kuulunudki koolide nimistusse, kuhu Kati oleks tahtnud gümnaasiumi sisseastumiskatseid teha. Sest olümpiaadidel oli ta pidevalt kohanud liiga palju TIKi õpilasi, kes oma kooli üle õhku täis olid. Nii et Kati jaoks oli olümpiaad enamasti korda läinud siis, kui ta oli suutnud TIKikatele ära panna, muu koht polnud oluline Smile
    Ja ma üldse ei nurise, kui mu ülejäänud kaks last jätkavad gümnaasiumi Lillekülas ning ei püüagi neisse nö eliitkoolidesse. Aga proletaarset klassiviha mul eliitkoolide vastu enam kah ei ole. Siis oli, kui ise keskkoolis käisin Smile

  • Kaja

    28.11.2007 08:29:12 | Vasta

    Ahjaa, Alberile veel selgituseks minu "profiili" kohta: maksan kah eluasemelaenu ja kasvatan kolme last üksi, ilma elatusrahadeta. Ilmselt kah keskmine Eesti pere, omas klassis Smile

  • asd

    30.11.2007 18:31:11 | Vasta

    kaja, ma arvan, et sinu palk on väga palju üle eesti keskmise.

  • nuhk albert

    01.12.2007 09:53:07 | Vasta

    ei põe ka mina klassiviha eliitkollivastu, endagi laps eikäi piirkonnakoolis. aga mind häirib riigi käitumine, kes laseb hariduslikul ebavõrdususel tekkida ja sel vohada.
    on üks asi vel, millele Tallinna inimesed ei mõtle, sest seda probleemi ei näe. Aga mida peavad tegema maal põhikooli lõpetanud andekad lapsed, kas neil on võimalus tulla linna keskkooli? Kui sa elad maakohas, kus bussiliiklus pea puudub ja vanematel pole võimalik sind autoga linna iga päev tuua, siis on kaks varianti - kas internaadiga kool (neid aga on Eestis kaks - Nõo ja Noarootsi, kõik sinna ei mahu). Või siis üürida lapsele linnas korter, et ta saaks keskkooli. Aga keskmisel Eesti pere jaoks on kahe elamise pidamine väda kallis lõbu, nagu ka 50 km kauguselt iga päev laps linna kooli sõidutada.
    On hea, kui sul on linnas elavaid tuttavaid, kes lapse kostile võtavad. Aga kui neid pole, mis siis? Mu kooliõpetajtest sugulased olid sellega hädas, kodus andekad lapsed, külas põhikool ja õpetaja palgast Tallinnas korterit ei üüri. nende lapsed said Nõosse sisse, aga ei Nõo ega Noarootsi pole kummist.
    Ahjaa internaate on Eestis ka teistes koolides, aga need on mõeldud neile lastele, kes kodus elada ei saa, kuna sealne elu-olu on kohutav

  • Nele

    16.04.2008 13:07:19 | Vasta

    Kulla nuhk albert, internaat on ka Haapsalu Gümnaasiumil olemas ja ei saaks öelda, et see pole hea kool! Ning see internaat on mõeldud kõikidele, kes vähegi kaugemal elavad - isegi Ridalas (alla 20 km Haapsalust kui ma ei eksi). See internaat ei ole mõeldud probleebleemsete kodudega lastele, sest jumal hoia, minu pere on täitsa normaalne Eesti pere!

Lisa kommentaar

Loading