Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Vahepealseid tegemisi

Palju tööd. Tänavune aastalõpp on tõesti kiire. Õhtuks olen peast täiesti väsinud ega jaksa enam midagi teha ega mõelda. Ehkki mõnikord peab.

Koolivaheaeg. Lastel on sügisene vaba nädal kahe veerandi vahel. Tunnistused olid Odel ja Jüril head nagu ikka, Kati nagu ikka tunnistust ei saanud (tal on kursustepõhine õpe). Aga hinded on temalgi head. Ma kogu aeg tuletan endale meelde, et seda ei tohi võtta nagu loomulikku asja, vaid tuleb osata hinnata.

Halloween. Ode käis oma sõbrannadega Halloweeni tähistamas - kostümeerisid end meie pool ära ja käisid siis ukselt uksele. Ilmselt tundub kõrvitsapüha selles vanuses lahedam kui teada-tuntud mardi- või kadripäev. Aga kostüümid olid ägedad - neist said vampiirid ja muud seesugused olendid. See on küll ilmne eelis kohaliku rahvatraditsiooni ees, kus mardid ja kadrid ennast üldjuhul lihtsalt kontsakateks riietuvad.

Sõnamäng. Ode ostis koju uue lauamängu. Sõnamängust olin enne ainult raamatutest lugenud ja Ameerika filmidest näinud, nüüd on see siis ka eesti keeles olemas. Vahva mäng on, lauamängusõbrad võivad poodi tormata. Mina muidugi sain esimeses mängus pähe, sest ei osanud hästi kasutada nurkade (kahe sõnaga korraga) muutmise võimalusi.

Kreete sünnipäev. Kreete sai eile 13 ja kuna tema ja Laura olid koolivaheajal tädi Hilja juures maal, käisime Leivoga eile seal (ja ühtlasi ka tüdrukuid linna tagasi toomas, esmaspäeval algab ju neil jälle kool). Kreete on kah suve jooksul lapsest välja kasvanud (see käib kuidagi väga äkki) ning nii saigi ta tänavu juba suurte-kingitusi: kui eelmisel aastal kinkisime talle meie poolt suure valge karvase kaisukassi, siis tänavu täiskasvanulikud aeroobikapüksid.

Veel paar pruutpaaridesalongi. Laupäeva ennelõunal käisime Leivoga Salocentris ja Pärlis. Esimeses - hea, et me karmilt müüjalt lausa pahandada ei saand, kui kohe trepist üles pääsu takistava keti ees öelda ei osanud, mida me täpselt tahame. Joped ja kotid tuli enne pühapaika - kleidistangede vahele - sisenemist toolile panna (see oleks põhimõtteliselt arusaadav soov, kui seda ka arusaadaval moel serveeritaks, mitte ei öeldaks "Ei-ei, üleriietega nüüd küll ei lähe!") Väga lõbus oli, nägime pidevalt vaeva, et range müüja ees mitte ebasündsalt itsitada. Üks ilus kleit oli ka, aga number 34. Argumendiga "Mina olen siin nii kaua töötanud!" arvas müüja seda mulle siiski selgasobivaks. Pihast oligi kleit paras, nii et olin juba valmis üllatusega uskuma, et see pealtnäha imekitsas kleit lähebki vastu ootusi mulle selga - aga nöörimisega ülespoole ribideni jõudes paraku siiski enam kinni ei läinud. "Liiga väikse võtsite!" nentis müüja toonil, nagu oleksin mina ise end hapraks pajuvitsaks soovkujutlenud ja laialdase numbrivaliku õigemad võimalused kasutamata jätnud... Isver-susver, tõesti hea, et päris pahandada ei saanud :) Valgeid ülikondi oli seal ka, aga väga koledate nööpidega, mõnel valgel siidülikonnal olid varrukanööbid koguni määrdunudroosakat tooni.

Pärli salong oli aga armas ja sõbraliku teenindusega. Kleite oli kah lausa mitu, millele pilk pidama jäi, minu veebist leitud lemmikut küll mitte. Hinnaklass oli küll kah vastavalt sellele kõrgem kui Salocentris ja meesteülikondi nad enam ei paku.

Pügatud kass. Kisti on praeguseks nädala kodus tagasi olnud ning ei näegi enam välja nagu Buchenwald: on kerele juba kenasti ümarust kogunud. See paistab hästi välja, sest Ode rohkem, mina vähem, oleme ta maniküürikääride abil puudliks püganud -kere on keskelt üleni paljas. Või raisakulliks, sest ka kael on osaliselt paljas. Tegutseme ettevaatlikult kõveraotsaliste maniküürikääridaga, lükates need tasakesi kassi naha ja ligi sentimeetripaksuse vildikihi vahele ja nakitseme vildikihti vähehaaval kassi küljest lahti. Alternatiiv oli viia Kisti järgmisel nädalal loomakliinikusse, kus ta uinutatakse ja siis masinaga paljaks pügatakse. Aga parem ikka, kui narkoosita ja kassi vintsutamata saab, ja nii me teda millimeeterhaaval tema magamise ajal pügame - kuni Kistil kannatust jätkub. Tiffu tundub Kisti kõrval praegu nii suur, uhke sabaga ja läikiv - eks ta olegi ilus kass, aga praegu paistab see eriti silma.

Kommentaarid (8) -

  • vernanda

    02.11.2008 09:38:40 | Vasta

    palju õnne tulevase olulise sündmuse puhul! omadest kogemusist soovitaks ka "Pärli", nad on seal üsna tublid (ja Tiina Talumees soovitas ka neid;)

  • laborihiir@

    02.11.2008 22:54:15 | Vasta

    Salocentris sattusid omaniku juurde - ta ongi selline, igal teemalTong

    Kisti puhul panen Sulle südamele, et ole hästi hoolas väikeste kääridega ise lõikudes. Lõikasin kord Liisul pusasid välja ning täiesti ootamatult lõikasin nahast suuuuure kolmnurga lahti. Jube vaatepilt oli, õnneks kass ei teinud teist nägu ka. Seda vildilaadset, mis susapusade lõikumisest naha vastu alles jääb, saab õnneks kenasti lahti kammida.  
    Nukralt kade olen, igatsen väga-väga oma kasse...
    Aga Sind ootab minu käes ikka üks albumSmile

  • rea

    03.11.2008 13:10:21 | Vasta

    kasside pügamisest veidi... minu mummul kasvas mingi nääre umbe ja läksime arstile. uurisid, et kas on söönud või ei, oli söönud, siis ei saanud narkoosi teha, sest sellel ei olevat mõju. selleks, et paisele ligi pääseda ning seda ka hiljem puhastada oli vaja samuti hea latakas nahka puhtaks ajada... ja selle sai täiesti rahulikult tehtud ilma narkoosita, lihtsalt mina hoidsin pead ja esikäppi ning õde tagumist poolt ning arst pügas. ja kuigi mu kass on suhteliselt kartlik (hoiukodust pärit), siis ta ei teinud selle suristamise peale ei a ega o, samuti sai ka see paise avatud ning puhastatud ilma narkoosita. ausalt öeldes on minul tunne, et asi rohkem rahas, mis sellise narkoosi või hambaarsti juures süsti eest küsitakse (mina ei lase seda kunagi endale teha), tegelikult pole need vajalikud...

  • külaline

    04.11.2008 22:04:54 | Vasta

    Palju õnne Teile ja olete väga tublid!!!! Kui vähegi viitsimist on, siis minge Poola. Seal on pruutkleite ja ülikondi suures valikus. Mis kõige huvitavam.. kõige kallimad salongid Tallinnas ostavad Poolast kleite ja müüvad neid väga kalli raha eest. Ise sain Poolast endale samasuguse kleidi nagu Pronksi tn salongis vaatasin välja ja hinnavahe oli šokeeriv! Pronksi tn-l küsiti 6500eek ja Poolas oli selle hind vaid 890 eek!!!

  • Krista

    05.11.2008 17:26:40 | Vasta

    ma ise olen paar aastat pruutkleite teinud (ausalt öeldus küll tegemisi juhatanud) ning nüüd juba paar aastat pruute õigel päeval pildistanud...ja julgen oma kogemustest öelda järgmist...
    peaaegu ainuke kleit mis peo lõpuks ka täpselt sama ilus kui algul välja näeb on Tiina Talumehe oma Smile
    Mul võrdluses oli sellel suvel teiste kõrval kolm Tiina kleiti ja nad kõik olid ikka ülekaalukalt üle teistest...

    ahh et mis teistega siis oli....kortsud, voldid ja väsisid lihtsalt ära...
    muidugi nendel Tiina kleitidel oli ka pealmine kiht imekaunis pits....aga sellist istumise volti kõhu peal, nagu kõigil teistel neil küll ei olnud Smile Tema tehtud korsetid on ikka superhea vormiga.

    Nii et kuskil peab see hinna "põhjus" ju ikkagi olema.


    PS. puhtalt professionaalsest huvist tahtsin küsida, et kes teid pildistab Smile





  • Leivo

    05.11.2008 21:51:07 | Vasta

    Pildistamise osas oleme kokkuleppele saanud Jaan Künnapiga. Kui selle mõtte Kajale välja käisin siis tema hüppas rõõmust lakke "Oi, Jaan oskab väga hästi naisi pildistada", mille peale mina siis tagasihoidlikult meelde tuletasin "et ma tahaks ka mõnele pildile jääda"...

  • nuhk albert

    05.11.2008 22:35:50 | Vasta

    töölt koju tulles möödun pärnu mnt ja liivalaia nurgal olevast poest ja seal aknal on küll kenad kleidid. sisse pole mul aga põhjust olnud minna.

  • Kaja

    06.11.2008 08:28:29 | Vasta

    Jah, see Liivalaia ja Pänu mnt nurgal ongi Pärl Smile

Lisa kommentaar

Loading