Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Vahepealseid tegemisi, eeskätt lastega seoses

Vahekokkuvõte ka laste vahepealsetest tegemistest.

Koolis on praegu käimas suusatunnid. Nõmme spordikeskuses, kuhu meie juurest pole just parim bussiühendus, lisaks veel probleem suuskade transportimisega mittejust liiga tühjas bussis. Seepärast püüan õhtuti neile võimalikult sageli transporditeenust osutada, et mink-tulek mitteliiga ebamugav ei oleks (eriti tulek, kus iga 20 minuti järel käivat bussi tuleb oodata palava nahaga).

Suusatunnid on esmaspäevast neljapäevani ning käia tuleb igaühel küll ainult 5 korda, kuid harva juhtub, et suusatamamineku päev sobib ühtviisi kõigile kolmele pluss veel mulle. Sagedamini on autos 1-2 last ning nii ma muudkui kihutan päevast päeva Trummi vahet. Iseenesest on need sõidud alati lõbusad ja toredad ja mul pole sellise autojuhiameti vastu midagi - ainult aeg, aeg... Ode on praeguseks käinud juba 6 korda (ta tahab käia 10 korda, et saada kaks viit), Kati 3 ja Jüri 1 kord (ta oli vahepeal haige). Nii et ideaaljuhul peaks ma transporditeenust osutama veel neljal õhtul.

***
Ode LiisÕppetöö kõrval väärib koolielus märkimist temaatiliste riiete nädal. Oli pehme päev, soengu päev, rannapäev jne ning igal päeval tuli välja näha päeva stiili kohaselt.

Rannapäev sattus muidugi päevale, kui hommikul oli akna taga 18 kraadi külma, nii et õhukestele sukkadele ja pluusikestele ei saanud mõeldagi. Ode lahendas asja nii, et pani rannariided pluusi ja teksade peale. Pildil poseerib ta oma kostüümiga kodus.

Soengupäeval punusin Odele pärjana ümber pea punutud nn. vene patsi. Vahva oli.

Kati tegeleb oma teemapäevade-riiete ja -soengutega rohkem ise (pehmel päeval võttis kaasa padja, rannapäeval oli plätudes ja riietus pärast läbi külma kooli jõudmist ümber seelikusse jne), Jüri aga ei taha sellistes aktsioonides kaasa lüüa. Millest mul on kahju, aga kui ei taha, siis ei taha.

***
Laupäeval oli Jüril matemaatika olümpiaadi Tallinna voor. Ise arvas, et pool läks seal hästi, pool mitte. Aga tähtsam kui koht on kindlasti kogemus linnavoorus käimisest, eriti kui tegu ainega, mis talle hiljem ilmselt oluliseks muutub (kui säilib huvi elektroonika ja muu sellise vastu). Ja ka talle endale meeldis sinna minna. Järgmisel laupäeval on tal ka geograafia olümpiaadi linnavoor, aga selle üle ta küll nuriseb, sest geograafia talle just väga ei meeldi.

***
Sel ajal, kui Jüri tegi oma olümpiaadi, käisime meie Kati ja Odega Tartus Mammut vaatamas. Mammu on juba peaaegu nagu "päris", st selline nagu meie Mammu ikka on. Ainult väga kõhnaks on ta vahepeal jäänud, nii et Ode lubas talle kord, kui ta koju jõuab, kohe suure kana küpsetada.

***
Kati hakkas käima Stuudio99-s trennis. Nüüd on pidevalt jalad, käed, selg, kõht ja kõikvõimalikud muud lihased valusad. Latiinoaeroobikat oli neile õpetanud hispaanlsest treener ning ainuüksi selle tunni kirjeldusest tekib tahtmine ka endal taaskord mõnda trenni minna :)

***
Lastegas on tore. Lihtsalt.

Kommentaarid (1) -

  • Fre

    12.02.2007 21:30:55 | Vasta

    Nii lahe on lugeda suuremate lastega seotud lugusid. Enda omad alles suht väikesed. Mis ei tähenda et tore poleks Wink Aga kuna nad pole eriti iseseisvad, siis eriti kooliskäija logistika peale läheb aega tundide kaupa. Ja enamasti kulub transpordiks just see aeg, mil väiksem magab ja saaks tööd teha. Masendunud moega vaatan kohalikku kooli tänava otsas ja luban endale tuleviku tarbeks, et pisem laps läheb hoobilt sinna mitte miskisse valikinstitutsiooni... Näis. Mu jaoks tundub õhtusesse suusatundi viimine ikka tõesti meelelahutuslogistika valdkonda kuuluvat....

Lisa kommentaar

Loading