Kati õpib tänavu Tartu Ülikooli juures tegutsevas õpilaste teaduskoolis lingvistikat. Praegu käsitlevad nad seal vana eesti keelt.
"Hea ikka küll, kui ligi saja-aastased memmed on," arvas Kati, kui tuli mõistatada vanaaegse keelekasutuse sõnade tähendust ja see temalt suuremat pingutust ei nõudnud, sest palju sõnu on kuulunud ühe või teise Memme argisõnavarasse.
Minul tuli aga täna hommikul tööle sõites meelde veel üks Väljaotsa Memme vanaaja-sõna.
Valgevaru.
Praegu kell pool kaheksa on väljas juba valgevaru. Selline olek, kus pole enam pime, aga pole veel hakanud ka otseselt valgeks minema. Valgevaru on ka õhtul, kui päevavalgus pole pealetungiva pimeduse survel veel päriselt kadunud.
Täpsemalt käis see sõna meeldetulek niimoodi, et tabasin end mõttelt: "Nii hea on tööle sõita, kui valgevaru juba väljas."
Ilmselt on see Kati vana-keele õppimise mõju, sest tavaliselt ma seda sõna ei kasuta. Ka mõttes mitte.