Gonsiori tänavas sõitsin pikalt bussi järel, mille taga oli reklaam: "Barum- eesti pere rehvid". Ma ütleks selle reklaami põhjal, et vastutustundetu eesti pere rehvid. Sest (iseenesest armsal) pildil oli kujutatud auto tagantvaade, kus näha kaks eesistuvat täiskasvanut - korralikult turvavöödega kinni -, tagaistme keskel aga lahtiselt seismas rõõmus põngerjas, kes tagasõitjale lehvitab.
Jah: väike laps autos lahtiselt seismas.
Millal ometi saavad täiskasvanud (reklaamitegijad, rehvitootjad, kõik lapsevanemad...) aru, et ka laps on inimene ning ka tema turvalisuse eest tuleb hoolt kanda? Ja et reklaamikunstnikud ei peaks propageerima vastutustundetut käitumist, kus väikelapsel lastakse sõitvas autos lahtiselt ringi trallata. Urmas oskab kindlasti välja arvutada, millise massiga paiskub kahe esiistme vahelt vastu esiklaasi 15-kilone lapsuke, kui turvavöötatud issi 50-kilomeetrise linnakiiruse juures näiteks äkkpidurduse teeb...
Nojah, ilmselt tahtis kunstnik lihtsalt nunnut pilti joonistada. Ega mõelnud, mida see olukord liikluses tegelikult tähendab. Ja rehvitootja või -müüja, kes reklaami kinnitas, kah ei mõelnud.
See ongi kurb.