Aegajalt märkan ma imestada, et millega ma küll selle ära olen teeninud, et mul nii tublid lapsed on. Ja siis märkan Saatusele selle eest ka tänulik olla.
Täna said lapsed tunnistused. Kati lõpetas 8., Jüri 6. ja Ode Liis 5. klassi. Kõik viielised, kiituskirjadega. Katil veel tunnsitusel erikiitused olümpiaadidel saavutatud kohtade eest. Tähistasime seda siis kodus pidulaua ja kingitustega.
Mis edasi? Katil on järgmisel kevadel ees esimene iseseisev eluvalik ehk otsus, millisesse gümnaasiumisse ta läheb. Tegelikult mõtleb ta, et astub küll kuhugi kooli sisse, aga läheb siis hoopis aastaks välismaale. Kui tal see plaan püsib, tuleb juba sügisel stippe jahtima hakata. Ja mu emasüda on muret täis, sest kui ta tahab, siis kindlasti ta mõne stipi ka saab. Ja läheb. See muidugi meeldib mulle, isegi vägaväga, et ta selline hakkaja ja ambitsioonikas on, aga no ikka. Oma laps äkki laia ilma saata...
Suvel läheb Kati malevasse ja osa aega on kõik lapsed kindlasti maal. Homme viingi Jüri ja Ode sinna - mu ema ja isa on parasjagu seal ning Helen ja Martin ka, kuna Karin ja Toomas sõidavad nädalaks puhkusereislie Hispaaniasse. Neil on juba selline tore sõpruskonna traditsioon, igal aastal kusagil käia.