Tänavu sõitsin ma Võhandu 100 paadimaratoni kaasa kaldal ja autoga. Kokku tuli peaaegu samapalju, 97 km, kui Leivol ja Sulevil kajakiga vee peal.
Kui ma algul olin arvanud, et saatjatöö on üks igavene tüütu passimine ja võtsin ajatäiteks kaasa lausa kaks raamatut, siis tegelikult kulus aeg lausa lennates. Palju tuttavaid, kellega igal viimasel kui sillal lobiseda, ja palju tuttavaid veel, kellele kaasa elada. Minu supportkräu teenuste järele minu paatkonnal tegelikult vajadust ei olnudki, aga eks olnud neil vähemalt rõõm mind vahetevahel kohata.