Andrese sünnipäeva vaatas ülevalt suur ümmargune täiskuu. Tõeline volbriöö kuu, mille ette imehästi sobinuks luua seljas loksperile sõitva nõia siluett.
Oli ka suur maituli. Ja nõidadeööle kohaselt kass (küll hall kodutriibik, mitte must metsik). Ja palju rõõmsaid inimesi. Õhtu märksõnadeks sünnipäevakingituse gaasigrilli kokkupanek ja aeglussõit muuseumiväärtuses jalgratastel. Tore.
Aga pärast, juba kodus olles, andsin mina endale omaenese volbriöö lubaduse: pühenduda vahepeal ka välimusele ja ilusolemisele. Sest väga kergelt kipub ununema, et lisaks spordiriietele ja mugavatele vattidele tahaks armas inimene sind mõnikord ka kenana näha. Ja ise tahaks ju kah saada valitud maikrahvinnaks, mitte kodustatud nõiaks.
Niimoodi siis :)