Tänu Katile ja Estrile, kel oli liiga palju elu selleks, et kasutada ära Saaremaa kooliteatrite festivalilt laureaaditiitli eest saadud teatripileteid, saime mina ja Leivo (kel pulmade eel niikuinii elu ei ole :) vaadata Draamateatris "Voldemari" - Andrus Kivirähu näidendit Voldemar Panso elust.
Draamateatri kokkuvõte etenduse kohta ütleb nii:
"Aastal 1955 Nõmme rongis: ühel pingil tukub plikaohtu Helmi, teisel istub vana maamees August, kolmandal räbaldunud sinelis 30aastane Lemmergas.
Teekond Kivimäelt Balti jaama kulgeb reaalsuse ja kujutluse, tõsielu ja mängu hoos. „Elagu elu!” hüüab noor Voldemar Panso. Ta sõidab oma lavastuse "Kuningal on külm" esietendusele, kuid mängib lühikesel rongisõidul koos reisikaaslastega läbi pool elu – isa ja ema, tüdrukuid ja armastatuid, koolikaaslasi ja õpetajaid, näitlejaid, muid eluteel ette tulijaid. Mängitakse – või mäletatakse, unistatakse! – lugusid viinast, teatrist, armastusest, sõja jalust läände põgenemisest ja ometi siiajäämisest, Moskvast, haiglast, proovist, küüditamisest, koolist, jälle viinast, armastusest... Näidendi aluseks on Voldemar Panso mälestused, artiklid, päevikud."
Väga hea etendus oli. Suurepäraste näitlejatega.
Ja väljend "ühekülgne nagu hambahari" jääb nüüd küll pikaks ajaks minu aktiivsesse kõnepruuki :)