Eeelmisel esmaspäeval pidanuks mul olema kauaoodatud Vomaxi test, et jõuluvana toodud kinkekaart realiseerida ja oma füüsilisest olekust faktiliselt aimu saada. Õigupoolest pidanuks test olema ühel laupäeval, aga Vomaxist helistati ja vabandati, et nad Pirital enam laupäeviti ei tööta (masu!) ja valigu ma siiski argipäevane aeg.
Nüüd aga helistati siiski just laupäeval ja öeldi... et Vomax lõpetab tegevuse. Vähemalt Pirital, kust olevat masinadki juba välja viidud. Tartus tegutsetakse võimaluste piires mõnda aega veel. Oleksin saanud realiseerida oma kinkekaart Tartus, aga spordiarsti ainus vaba aeg oli teisipäeva lõunal - mulle tol nädalal ilmselt üks ebasobivamaid aegu, nii et kuidagi ei mänginud välja võimalust selleks hetkeks Tartusse saada.
Aga ütlemata kena (ja sellistel puhkudel ilmselt ka harukordne) on see, et mulle pakuti sel juhul kinkekaardi raha tagasi. Iseenesest ju eeldatavalt normaalne soliidne käitumine tegevust lõpetava firma poolt, aga tegelikkuses näeb liiga tihti teistpidiseid näiteid. Nii et minu lugupidamine. Raha tegeliku tagasisaamisega läks küll aega, hakkasin vahepeal isegi usku kaotama, et see juhtub… aga asjata, aumehed olid.
Muidugi on mul kahju. Mitte ainult sellepärast, et ma nüüd ei saagi oma tulemusi teada ning võin jätkuvalt lugeda end täpselt nii tugevaks või nõrgaks kui süda soovib, vaid üldse. Hea ja väärtuslik algatus oli ju. Ja ma südamest loodan, et Tartus nad siiski välja veavad ja olude paranedes ehk taas laieneda saavad.
Rahaks moondunud jõulukingitust plaanin aga edasi moondada kas kella juurde käivaks GPSiks või siis testivõimaluseks mujal.