Xdream 2008 viimane etapp toimus 5.oktoobril Kembal, võistluskeskusega Leppneeme talus. Nii palju autosid korraga pole Kemba metsad küll vist kunagi näinud - pöörangust Tõnu taluni kulges katkematu autoderodu, mille liikumist raskendas see, et B-rada pidi oma rattad poolel teel maha tõstma ning selleks tee ääres kinni pidama. Aga kõigest hoolimata olid kõik õigeks ajaks kohal - kiidusõnad ka korraldajaile, kellele see etapp ilmselt kõige rohkem koordineerimispeavalu valmistas.
Meie tiimi jaoks oli kõige märkimisväärsem Kemba etapil see, et kui me kõigi oma eelnevate seiklusspordiaastate jooksul pole suutnud kanuud mitte kordagi ümber ajada, siis sellel osavõistlus juhtus see koguni kaks korda. Juhin tähelepanu, et kuupäev oli 5.oktoober ja vesi Valgejões, nagu juhendki hoiatas, "väga külm". Võin kinnitada, et juhendi koostajad ei eksinud...
Esimene ümberkäimine oli esimesel kanuuotsal, üsna tühise oksa tõttu. Ei saanud õieti arugi, kuidas ja miks see kanuu äkki külje poole kalduma hakkas, kui juba karmauhti sees olime. Õnneks sai üsna varsti pärast seda kanuust välja ja jooksma ning päikegi paistis. Nii et polnudki nagu külm, kui muidugi see esimene sahmakas ülepeakaela vette sumatamist välja arvata.
Teine kord - teisel kanuuetapil- enam nii õnnelik ei olnud. Teine etapp, muide, tuli sõita vastuvoolu, ja ehkki Valgejõgi ei esine Suru ümbruses oma kiireimas hiilguses, oli see ikka päris raske. Hea, et see oli Xdreami viimane etapp ja talv tuleb vahele, sest kanuud ei taha nüüd küll enam väga pikka aega näha...
Sõitsime üle vette kukkunud puutüve, kanuu jäi kinni - ja ehkki palju kordi samasugusena õnnelikult läbi elatud olukord, sumatas kanuu seekord küljeli. Ehkki ka see juhtus üsna finishi lähedal, mängis oma rolli ilmselt külmatunnet soodustav väsimus ning ka ilm kiskus juba õhtusse. Nii et pärast seda teist vettekukkumist hakkas mul metsikult külm. Finishieelne köieülesanne möödus nagu Alzheimeri tõve käes kannatajal, see tähendab käte kontrollimatu värina saatel ning ma siiamaani imestan, kuidas ma seda aasadega nööri mööda . Ma ei saanud isegi oma vööd ja kiivriklambrit ise kinni! Ja pärast saunaski kulus terve igavik, et taas üles soojeneda...
Aga lisaks kanuuga ümberkäimisele tuli muidugi muudki teha. Sõita rattaga - algus oli minu jaoks väga vaevaline, enne kui kas kodumetsade toetus lõpuks mõjuma hakkas või ma lihtsalt liiga kiirest stardist kokkujooksnud kopsu jälle korralikult lahti sain. Esimesel rattaetapil, muide, tuli leida kolm punkti kaarditükkide järgi - suurele kaardile neid paigutatud ei olnud. Ja joosta - sedapuhku kaardi järgi, kus vahepeal valged alad. Ja muidugi läbita viimase aja Xdreamide vältimatu rattaralli. Keegi noris, et korraldajad tahavad lõplikult veenduda, et suudavad meetermõõdustikku korrektselt kasutada - eks ikka viide öise osavõistluse valestimõõdetud etappidele.
Jooksulisaülesandele lisas vürtsi kohustus võtta järvedeäärsed punktid järvede suuruse järjekorras. Õige valik oli Pikkjärv, Pärnjärv, Pikklaugas ja Särgjärv. Siin tegime meie vea, nõustudes üsna üksmeelselt, et järvede suurust saab hinnata nende ümbermõõdu järgi. No aga tegelikult on pika ja kitsa järve pindala siiski väiksem kui ümmargusel ning antud juhul käis reastus pindalade põhjal (ehkki kaart rääkis ainult "suurusest"). Saime veast aru Pikklauka punktinumbri järgi, kui oodatud 47 asemel oli juba 48, nii et trahvi suutsime õnneks vältida. Küll aga oli vältimatu minna tagasi Pärnjärve-äärsesse 47sse ja sealt siis tulla tagasi Pikklauka juurde... Kaotasime sinna päris palju aega ja veel rohkem motivatsiooni (viimases osas räägin muidugi ainult enda eest) - millegipärast tundub vea avastamise järel väsimus silmapilk palju hullem...
Etapil, kus oli valida jooks või ratas, otsustasime meie ratta kasuks, joostes selleks esimese kanuuotsa järel rattaalasse. Ettenägelikumad kavalpead olid teinud muidugi nii, et pakkinud ühe ratta kanuusse kaasa... Ma usun, et me siiski võitsime selle valikuga - isegi kui mitte ajaliselt, siis vähemalt liikumisnaudingus. Oli tõeline rõõm kulgeda tagasi ratta seljas, sest see tagasitee oli päris pikk.
Esialgses tulemuste protokollis olime 29. kohal, segavõistkondadest 4. Seega vähemalt segavõistkondade arvestuses oleme oma kohta hooaja üldarvestuses selle võistlusega parandanud - meie parimad kohad on neljast võistlusest aervesse mineva kolme parema puhul 1., 2. ja 4. Üldarvestuses olime esimesel etapil 29., nii et seda positsiooni viimane osavõistlus ei muutnud.
Kokkuvõttes oli tore võistlus, aga eriliste emotsioonideta. Kannuga ümberminekuid keeldun arvesse võtmast :)
____
Teiste muljed. Leivo vaade meie tiimi sooritusele ja Alari fotoreportaazh. Maailmareisilt tagasi jõudnud Triin (Rannamauk J ) kirjeldab oma tiimi supersooritust.