Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Bergson: neljandale ööle vastu

Rajal on oldud juba üle 80 tunni.

Väsimus hakkab võimust võtma: isegi juhtivad Poola kollid (see on imetlevalt öeldud) on tempot aeglustanud ning tänase kuupäeva sees siiski ei lõpeta. Hetkel on nad ratta-trekkingu vahetusalas, nii et ees ootab veel trekkingu etapp ning siis taas rattaga finishisse, viimased 17 km. Linnulennult.

ISC on tabeli järgi kuskil suusaetapi esimesel kolmandikul, ees ootamas veel ratas, trekking, ratas.

Tubli Twister rühib visalt edasi. Võitluses ajalimiidiga on nad oma positsioone parandanud, 30. punkti, kus ajalimiit oli 80,5 tundi, jõudsid nad piirajast 20 minutit varem. Varsti peaks nad olema vahetusalas ning alustama suusatamiseelset rattaetappi. Kahju, ratas jääb jälle öö peale... Kui nad just TA-s puhata ja pisut magada ei otsusta.

Hoiame pöialt ja vajadusel ka varbaid ristis.

Täiendatud tund hiljem. Varvaste risti hoidmine sedapuhku siiski ei aidanud. Alates 31. punktist (TA) on Twister punases: katkestanud. Küllap siis ajalimiidi ületamise tõttu rajalt maha võetud.

Jätkame kaasaelamist ISC-le.

Bergson: Twisterit ähvardab ajalimiit

Äsja oli Margel telefoniühendus Twisteri tiimiga.

Twister on praegu esimese rattaetapi viimases punktis. 105-kilomeetrist lõiku sõideti 24 tundi ning see oli olnud karm - tuul, pime, külm... Sellest hoolimata on Twisteri meeleolu hea ning ka tervis peab vastu, vigastusi kellelgi pole.

Paraku ähvardab Twisterit oht, et nad ajalimiidi ületamise pärast rajalt maha võetakse. Hetkel on nad valmis halvimaks: et neid enam trekkingule ei lasta ja kästakse katkestada juba selles punktis, kuid siiski täis indu ja energiat edasi minna. Nii kaua, kui vähegi lastakse.

Kolm esimest Poola tiimi on juba teise rattaetapi järel suuskadel (35km), neljandale kohale tõusnud ISC alustamas teist jalgrattaetappi. Võitjad ilmselt tänase kuupäeva sees lõpetavad: pärast suusaetappi on veel 43 km ratast, 18 km trekkingut ning siis 17 km rattaga finishisse.

Bergson: Hoidke pilku horisondil!

Maret Vaher, kes eelmisel aastal ISC koosseisus Bergsonil osales, kirjutas selle kohta suurepärase kommentaari. Nii suurepärase, et kommentaari asemel tõstan selle eraldi postitusena välja.

 

Sest siin on kõike, mida me kaasaelajatena otsime: lõhna, värvi, emotsiooni. Nii ehedalt, et me seda tunneme ja usume.

Sõna on Maretil:
___________

Mul on siin päris põnev- kõrvallaual on lahti eelmise aasta kaart ja esimesed (kui proloogi punkte mitte arvata) 21st KPst ei kattu eelmise aasta punktidega 3 tükki: KPd 4 (uuesti võetuna nr 14) ja 15. Kujutan ette, kuidas esimesel 37 tunnil on Ruth ja Andres pidanud kannatama Randy ja Raini memuaare stiilis, "eh, eelmisel aastal siin... oli lumi puusani..., kõikusime lumistel rippsildadel, otsisime lummemattunud teeraja tulpasid, lükkas tuul Raini koos rattaga kraavi (sinna pole rada veel tegelikult läinud) jne, jne...

Tulemuste juures olevate kaarditükikeste ja/või KP objekti nime abil olen tuvastanud siiamaani kõik KP, v.a. 22 ja 25. Võimalik, et need jäävad minu kaardist välja. Kaart ise näeb oma lipikutega suhteliselt sõjakas välja: justkui lahinguid täis rindejoon!

 

KP 27 (Stage 6: jalgisetapil) on tuttav hüdroelektrijaam, mille tammist tuleb ka seekord laskuda ja kui õigesti aru saan, ka köiel tagasi sillale tõusta. Eelmisel korral ronisime sillale tagasi mööda suuri astanguid. Liidritel on kulunud seal 40 minutit. Kui õigesti mäletan, läks meil seal ka umbes samapalju.

 

Üldiselt tundub kaardilt vaadatuna see Stage 6, mida liidrid hetkel lõpetamas on, võrdlemisi igav - palju on kõndimist (jooksmist ;) mööda suuri teid. Näis, kustkaudu nad rattaga tagasi Karpazci juhatatakse, et järgmisele suusaetapile minna.

 

Küsisid, mis tunne on pärast 36. tundi. Jah, mis ma lohutuseks oskan vastata, ega see eelmisel aastal eriti mõnus tunne ei olnud. Mul oli siis suur nõrkushetk juba 24.tunnil, aga õnneks sain pärast suusatamist Rumcjaise hütis 45minutit voodis magada, kosudes niipalju, et jälle naeratada suutsin. Tempo oli meil esimesel ööpäeval minu jaoks liiga kiire olnud ja eks see küpsetas ka poisid endid läbi.

 

Tollel hetkel aga aitas mõte, et ma ei katkesta kohe, vaid alles pärast järgmist etappi (105 km ratast). Ootamatult endale (imeline, kuidas inimene taastub!), polnud mul paari tunni pärast katkestamise mõtetki.

 

Hullem lugu oli järmisel ööl, kui Heiti juba poolest päevast (ehk siis 48. tunnist alates) põlvevalude vastu valuvaigisteid võttis ja Raini köhimine nii Heitile kui minule külge lõi. Üleval harjal rühkides- komberdades lõi mul ootamatult välja sääreluupõletik - seda häda pole mul ca 20 aastat olnud, ja kui Raini samm ka päris aeglaseks jäi, tuligi karm otsus vastu võtta. Heiti põlv oli kohe nii valus, et tagasisõidu pakkimise töö tegid Randy ja Rain kahekesi.

 

Ma hoian tõesti mõlemat pöialt, et nad seekord lõpuni vastu peavad! Oma SMSides olen manitsenud neid puhkama ka vahel, ja hoidma pilku horisondil, nagu viimases GoDiscoveris polaarseikleja Børge Ousland rõhutas. Sellist rada suudetakse läbida vaid võistkonnaga, kus kõik kõiki toetavad ja suudavad ka 70.tunnil nalja heita.

Bergson: kolmandale ööle vastu

Võistlejad on rajal olnud 54 tundi. Liidripositsiooni hoiab endiselt Speleo Salomon, kes on juba lõpetanud esimese rattaetapi järgse trekkingu ning sõtkub taas ratast, olles rattal võtnud juba kaks punkti.

Need poolakad on hullud! (Parafraas Asterixist).

Kaks järgmist tiimi on trekkingu/ teise rattaetapi vahetusalas, neljandat-viiendat positsiooni jagav ISC on jõudnud ära võtta esimesel rattaetapile järgnenud trekkingu kaks esimest punkti.

14.kohal olev Twister on läbinud esimese rattaetapi kaks esimest punkti.

Ja mida teeb Mountain Loghome? Ka nemad on solidaarsusest teel, sedapuhku küll võistlusvälisel autoetapil. Nende TA tuleb Augustowis, kuhu on praegu veel ca 500 km.

Bergson: Mountain Loghome plaanib katkestamist

Telefoniühendus Mountain Loghome´iga: kella 5 paiku hommikul olid nad jõudnud trekkingu/jalgratta TA-sse, maganud pisut ja nüüd ärganud.

Eile oli olnud kaks ülimalt rasket osa olid. Kahetunnine minek mööda mäemassiivi harja, kus puhus 30m/s tuul, oli veel lapsemäng võrreldes tõusuga Sniezskale. Seal oli 40-50 m/s tuul koos lumetormi ja tuisuga. Minema hakati kella 22 paiku õhtul, kuid esimene katse ebaõnnestus: vahepeal siirduti sooja ja riietuma ühte restorani (Kaja kommentaar: nigela kuuldavuse tõttu ei saanud ma päris täpselt aru, kas mindi TA-sse tagasi või jäi see neile tee peale). Siis kottpimedas, tormis ja tuisus edasi.

Tipus oli üllatavalt rahulik. Tuul oli 2x nõrgem kui oodatud, kuid kerguse emotsioon oli petlik.

Mountain Loghome jõudis tippu südaöösel ning hakkas siis alla tulema. Ja see allatulek oli olnud mitte ainult multisport, vaid täielik ellujäämise õpetus. Mitmeid kordi eksiti jäises tuisus ja pimeduses teelt, nii et allatulekuks kulus 5 tundi.

Ning see võttis Minni põlved nii läbi, et need enam ei kesta. Ise arvas ta küll, et järgneva 105-kilomeetrise jalgrattaetapi saaks küll tehtud - aga mis saab pärastiste pikkade trekkingutega?

Nii et kaaslase tervise nimel on ka Mountain Loghome´il õhus katkestamise otsus.

Täiendus: Järgmise telefonivestluse käigus selgus tiimis veel teinegi vigastus, mis algul polevat üldse tõsine tundunud: tuleb välja, et Taneli vasakul käel on ilmselt murdunud sõrmeluud. Metsastunud ja võsastunud mäeküljest off-road alla sõites olevat ta suusaga lumme või puu taha takerdudes kord nii rängalt kukkunud, et käsi sai viga. Algul andis kannatada, aga tänaseks oli selge: kui Minni põlved ka paranevad, siis Taneli sõrmed nii kiiresti kindlasti mitte (rattaetapil tulnuks need ilmselt lenksu külge teibiga kinnitada, ütles Leivo).

Nii nad siis katkestasidki.

 

Bergson: vahed kärisevad

Mida aeg edasi, seda suuremaks kärisevad vahed võistkondade vahel.

Poolakad panevad kodumägedes ülivõimsalt: Speleo Salomon on läbinud juba 25 punkti ehk suure osa ka jalgrattaetapist, 5. kohale langenud ISC-l on läbitud punkte 21, Mountain Loghome´il 17 ja nad on sellega jõudnud jalgrattaetapi alguse TA-sse, Twister 16 punktiga on sellele lähenemas.

16. punktis, mille kõik meie omad on praeguseks läbinud, oli liidrite aeg punkti sisenemisel 26:31, ISC tiimil 28:50, Mountain Loghome´il 36:23 ning Twisteril 39:47.

Hommikuse seisuga on katkestanud juba viis võistkonda.

Bergson: teisele ööle vastu

Päike on loojunud, tõusnud ja veel kord loojunud. Tiimid võistlusel on ikka teel. Läheb juba 34. tund.

Minu kogemus siinkohal lõpeb. Ma pole kunagi olnud võistlusel, mis kestab kauem kui 36 tundi. Ja kui isiklik kogemus puudub, muutuvad sõnad ainult sõnadeks ning tegelikult, sisuliselt ja lõplikult, iga närvi ja nahapooriga tunnetatavalt, ei saa enam aru, mida see kõik tähendab.

Ma tunnen, mida tähendab lakooniline lause "jalatallad löövad tuld" kahekümne teisel tunnil ja tajun meeletut unevõlga pärast pooleteist ööpäevast ärkvelolekut... aga edasi enam mitte.

Mu keha mäletab, mis tunne on olla trekkingul 60 kilomeetrit ja läbida seejärel rattal 100 kilomeetrit... aga mitte rohkem.

Ma ei tea. Ma ei kujuta seda ette.

Ma ei tea, mis võib juhtuda füüsise ja vaimuga NII pikal võistlusel. Ma ei tea, mida see tähendab. Kuidas tuleb.Mismoodi läheb. Kust valutab. Mis tunne see on.

Ma tahaksin kaasa teha.
____
Statistikat ka. Pärast 15.kontrollpunkti (lisaülesanne) on ISC 4. ja Mountain Loghome 11. kohal, Twister ei ole praeguse tabeliseisu järgi otsustades seda punkti veel läbinud. Eelmise, 14. kontrollpunkti järel olid kohad ISC 3., Mountain Loghome 12. ja Twister 16.

 

Bergson: suusaetapp kõigil eestlastel läbi

Mountain Loghome raporteerib rajalt: 22 tundi on teel oldud ja suusaetapp läbi. Nad istuvad TA-s ja söövad suppi ning nende supiajal jõudis TA-sse ka Twister.

Esimese trekkinguetapi eredaimaks elamuseks oli olnud loss, mille juurde viis üles oma 1000 astet. Või rohkem.

Suusatades oli lumi olnud eriliselt jälk, selline, mis teeb suuskade alla suured klombid. (Nagu oleks XDreamil suusakdega läbi vee sõitnud, kommenteerib Leivo). Lisaks olid nad teinud suusaetapil ühe vea ega leidnud ühte punkti kohe üles, nii et tund aega läks selle nahka. Suusatamine oli muide kottpimedas.

Minn ütleb, et oleks pidanud Leivole enne võistlust suusatunde andma - aga et areng oli ka suusaetapil olnud tema juhatuse all märgatav, nii et etapi lõpus oli Leivo olnud juba oluliselt parem kui alguses. Ja teine suusaetapp on veel ees, nii et säilib võimalus veel teisekski arenguhüppeks.

Ees seisab 38 km jalgsi ning taas tuleb minna üle Sniezska. Tallad löövad kõigil tuld, nii et kollektiivselt võeti esimene valuvaigisti.

Esimene tiim on juba katkestanud.

Bergson: eestlased on positsioone parandanud

Kui meie kodudes pehmetes voodites magasime, on võistlejad Poolamaal läbi öö edasi pannud. Juhib endiselt Poola Speleo Salomon, kuid Eesti ISC on tõusnud kolmandale kohale. Üheksal esimesel tiimil on juba ka 30-kilomeetrine suusaetapp läbi ning nad jätkavad taas trekkinguga, mille pikkus peaks olema 38 kilomeetrit.

Twister ja Mountain Loghome, kes on hetketabeli järgi vastavalt 15. ja 16. kohal, on praegu veel suuskadel.

Bergson: moepärast pandi ka räätsad alla

Tuli esimene telefonikõne Bergsoni rajalt.

Mountain Loghome astub hetkel mööda vihmamärga asfaltteed. Kõrgus on 545 m, rajal on oldud üle 7 tunni. Sniezska otsas oli tuul 25 m/s ning näkku oli peksnud jäänaelu. Nähtavus oli 20m, nii et korra tuli suureks üllatuseks vastu silt "Tere tulemast Poola" - oldi kogemata Tshehhi põigatud.

Vahepeal pandi moepärast ka räätsad alla, kuid nendega kaotati 18 minutit. Nii et ilmselt jäetakse need edaspidi TA-sse maha.

Meeleolu tundub läbi telefoni veel kõrgel olevat. Pilvi küll lubab, et hakkab varsti minu karabiine meestele vastu kiivreid loopima. On´s tal neist juba nii siiber? Kolmest võistkonnakaaslasest, ma mõtlen, mitte karabiinidest.

Vara, vara veel niisugusteks emotsioonideks :)