Algusest on möödas 12 tundi.
Veerand tundi pärast eelmise reportaazhi lõppu tabas võistlejaid paduvihm, mis vältas ligi paar tundi. Hamba allgi ei olnud kuiva kohta, sisuliselt oli ujumine integreeritud ka rattaetappi.
Ühest kohast tuli rattaga ka läbi jõe minna, kuid tegu oli koolmekohaga ja vesi oli madal – nii et päriselt siiski rattaga ujuda ei tulnud.
Rattaetapi lõpus juhtis ISC, Andres ja Leivo olid teisel kohal. Ülejäänud esinelik või isegi –viisik olevat kah eestlased. Jess! Eesti ruulib!
Rattaetapi lõppu olid korraldajad toonud ujumisvarustuse: kohustuslikud päästevestid ja muu, mida tiimid ise soovisid ette saata (klausliga, et terve ülejäänud etapi jooksul tuleb neid kaasas kanda, nii et lestad tõenäoliselt polnuks hea mõte J).
Eestlaste lemmik-divaiss on kahtlemata kummimadrats. Rainil ja Randyl on sees naisepildiga, Heiti mobiiltelefon, Leivol ja Andresel ereoranzhid, kuid pildita. Ühel eelmisel võistlusel olevat Rainil kaasas olnud täispuhutav krokodill – ujumisel sellest küll suurt kasu polevat olnud, küll aga olnud hiljem abiks külavahel kurjade koerte peletamiseks J Aga seekord on kõik siiski madratsitel.
Esimesel ujumisülesandel – punkt asus saarel – oli madratsitest olnud ka tõeline kasu, kuna tegu oli mudalombiga. Ehk oleks sealt ka sumades kuiva peaga läbi saanud (st muda olnuks kaelani), aga igatahes olnuks see mitte just meeldiv.
Kuna Andres sõitis oma kummisõbra ühe toika otsas puruks, tulid mehed üle mudajärve tagasi kaksiratsa ühe madratsi seljas. Järve ääres oli mingi turistigrupp, neil muidugi lõbu laialt. Paistab, et korraldajate lubadus Adventure Raid ingliskeelses foorumis „ja kahtlemata on kohalikel hea meel näha oma metsades veidraid eestlasi” , hakkab tõeks saama.
Ujumisetapi eel oli ka lisaülesandeid. Kogu varustusega tuli teha orienteerumisring, võtta kaks punkti sukeldudes (Andres) ja üks julgestusega puu otsa ronides (Leivo).
Hetkel on Leivo ja Andres jätkuvalt teisel kohal. Mis tagapool toimub, ei tea.