Meie vana ahi oli omadega üsna läbi: plekk-kest kuumast auklikuks kulunud ning seest kukkusid tükati kivid. Nii et tänavu käisid isa ja Jüri ostmas ahjukive ning paar nädalat hiljem võtsid meespooled ette ahjulammutuse. Naistetööks jäi eelnev tubade tühjendamine ja mittejalusolemine (mistõttu ongi pildid tehtud halva nurga all ja vastu valgust, sest ma ei saanud ju hakata lammutajatest mööda trügima).
Pottsepatööd õppis isa juba nooruses ning teenis sõjaväeski endale selle tööga lisaraha. Ka Väljaotsa senine ahi oli tema välja mõeldud ja üles ehitatud – ja väga hea ahi oli.
Uus ei tule enam plekk-ümbrisega, vaid ilusatest punastest tellistest.