Võrreldes selle ajaga, kui mina kooliskäisin, on 1.september ka koolielus kõvasti oma tähtsust minetamas.
Olgu, on aktus ja pole tunde. Aga kui meie läksime kooli kohustusliku piduliku valge pluusiga ja lilled näpus, siis praegu minnakse ka esimesel koolipäeval enamvähem samade riietega, millega ka edaspidi koolis käima hakatakse - 6.klassi minev Jüri näiteks oma lemmik-tsärgi ja teksadega. Kati märkis, et kõik tüdrukud olid 8.klassis olnud seelikuga - see on küll tõsine pidulikkuse märk, kuid seelikud polnud üldse asjalikult akadeemilised. Katil näiteks valge seelik iga värvi liblikatega. Ainult Ode Liis riietus minu kooliaja mõistes enamvähem pidulikult: must seelik ja üks kirju pluus.
Üht otsa pidi on nagu kahju, et see sundpidulikkus on kadunud, aga teistpidi - eks ta ole lastele mugavam. Mulle näiteks üldse ei meeldinud see kaela ümbert kinnine valge pluus, millel minu koolielu alguses käis veel ees mingi satsiline manisk nagu kassi kurgualune (pitsid-satsid polnud ilmselt mu maitse ka väiksena).
Kodus oli siis pikalt tegemist raamatute ümbrispaberitesse toppimisega. Mul oli üsna ebamugav raamatute kohale kummarduda, sest olen endale kuskilt ränga nohu saanud ning nina tikkus tilkuma (oeh, kuidas ma küll ülehomme sügisjooksu jooksen oma suure nohuga!). Aga lõpuks nad paberdatud said.
Koolialguse puhul käisid külas ka J ja M ning M tõi Odele ja Katile kingiks hunniku kangareste, millest nad soovi korral õmmelda saavad. Eks ma siis aitan tüdrukuid, kui neil midagi tõsisemat plaanis.