Mul on vahepeal olnud nii palju kirjutada, aga pole suutnud selleks arvutit välja võtta. Lihtsalt. Kui kogu aeg istud arvuti taga, siis oma väheseid vabasid hetki ei taha seal enam veeta. Isegi tööl, kus ju ikka kümnekonna minutilisi pause tuleb (mõne koosoleku algus või külaline hilineb vms), mida ma varem täitsin blogisse väikeste sissekannete tegemisega, siis praegu pigem lobisen sel ajal kolleegidega või istun lihtsalt niisama.
Tegelikult on sellest kahju. Nii palju väikeseid mälestust ja hilisemat ülelugemist väärivaid seiku on jäänud kirja panemata. Luban end selles osas tõsiselt käsile võtta - iseenese ajaloo hüvanguks :)