Get a life!

Kaja kirjutab elust ja kõigest, mis selle sees on

Eestlaste invasioon Kilimanjarole

Sel nädalal stardib Tansaaniasse Fixidee grupp "Tippu Eesti eest!", mis esialgsete plaanide kohaselt pidi viima Aafrika kõrgeima mäe Kilimanjaro (5895m) otsa sada eestlast. Isegi kui neid on kokku saanud vähem kui sada, on ilmselgelt tegu eestlaste ulatuslikuima invasiooniga Kilimanjarole.

Esimesed eestlased olid Kilimanjaro tipus 1994. aastal, kui Jaan Künnap ja Vladimir Vladimirov-Meema viisid üles 15 inimest. Samal aastal kuu aega hiljem tõusis Kilimanjarole teinegi, sedapuhku 11-liikmeline eestlaste grupp Urmas Graueni juhtimisel. Pärast seda oli minu teada seitse aastat vahet (parandatagu mind, kui eksin), kuni 2001.aasta detsembris tõusime mööda Machame Route´i tippu mina (pildil) ja Raul Vahisalu ning umbes kuu aega hiljem, aastanumbri järgi küll siis juba aastal 2002, Tõivo Sarmeti grupp (ei mäleta enam kahjuks, palju seal täpselt inimesi oli, vist 5). Edaspidi on mäel käinud veel mitu eesti gruppi, kuid kindlasti mitte nii suurearvuliselt kui see praegune.

Mida Kilimanjaro kohta öelda? Kõigepealt, ta on ikka tõeline kommertsmägi. Kuna ta on piirkonna elatusallikas, siis omal käel sinna otsa minna ei tohi. Tuleb palgata giid, abigiid, kandjad, abikandjad, kokk ja abikokk. Noh, neid abisid ametlikult küll vaja ei ole, aga see lihtsalt kukub nii välja - iga palgatud must toob mõne oma sõbra või sugulase kaasa, nii et lõpuks saadab mägironijaid vähemalt pool suguharu. Kellele kõigile on muidugi vaja pärast tippi anda. Samas on see väga mugav: ise kannad ainult väikest kotikest shokolaadi ja joogipudeliga, ei pea süüa tegema ega telki püstitama.

Võimas on Kilimanjaro kindlasti ka. Kerkib kuidagi väga ootamatult keset lauget savanni, esimesel nägemisel ikka hirmuäratavalt suur.

Radadest. Machame Route on keskmise raskusastmega rada, kus kasse ja kirkasid vaja ei lähe ning ööbimine on telkides. Kergeim ja enimkasutatav on Marangu Route, kus ööbimiseks on isegi kämpingud. Keerulisematel radadel (Umbwe Route) läheb väidetavalt vaja ka jääronimisvahendeid - või ma ei tea, kas enam läheb: Kilimanjaro lumemüts ja liustikud olevat tänavu esimest korda 11 000 aasta jooksul ära sulanud. Aastal 2001 oli liustik veel täiesti alles, aga Machame raja üle-liustiku-lõik oli käidav ka ilma kassideta.

Kuigi Kilimanjaro on Elbrusest paarsada meetrit kõrgem, on tõus Kilimanjarole oluliselt lihtsam kui Elbrusele. Nii füüsiliselt kui vaimselt. Võtmekoht on tipust umbes kahe tunni ja kahesaja meetri kaugusel asuv Stella Point: kes tagasi läheb, annab alla enamasti just seal. Enamik puhkab pisut ja läheb edasi. Sellest, et murdepunkt pole väga kriitiline, annab märku näiteks see, et Raul võttis edasi liikuma hakates valjult üles armastatud eesti lauluviisi "Hakkame, mehed, minema..." :)

Aga igatahes pean pöialt. Et see invasioon ikka kõigil osalejatel õnnestuks. Tervitatagu siis Kilimanjarot ka minu poolt, palun.

Ah jaa, Kilimanjaro on nüüdseks kaetud mobiilsidega. Teenust pakub Vodacom Tanzania ning kuna EMT-l on avatud temaga roaming, peaks tipust saama koju helistada. 44 krooni minut.

Kommentaarid (8) -

  • Tanza

    15.11.2006 09:52:38 | Vasta

    Kõikide eelduste kohaselt on seal pisut külm, mis peaks reeglina tähendama, et mobladel saab aku väga ruttu tühjaks ning et ussimängu jaoks jääb ekraan ka liiga aeglaseks, võimalik et see uss isegi külmub ära Smile Aga vähemalt saab paar sõna Eesti Raadiole poetada.

  • Filoloog

    15.11.2006 10:07:56 | Vasta

    Kahe tunni ja kahesaja meetri kaugusel - kuidas sellest aru saada? Võrdlus nagu: üks leevike lendas ära ja teine oli punase kõhuga Smile))

  • Kaja

    15.11.2006 11:04:20 | Vasta

    Filoloog: Nojah, oleksin võinud pikemalt lahti kirjutada. Ei ole tegu uue mõõtühikuga tundmeeter ehk 2,200 hm Smile Kakssada meetrit on kõrgusevahe, mis lahutab Stella Pointi Kilimanjaro tipust. Seda kahtesada meetrit kõnnitakse aga kaks tundi (ja muidugi on tegelik teekond pikem kui 200m, sest ei minda ju otse vertikaalis üles).

    Tanza: jah, ussimänguga on ilmselt keeruline Smile Aga ehk lohutab, et nii kerge see mägi nüüd ka ei ole, et ajatäiteks oleks vaja mõnd tehnovidinat näppida Smile

  • Leivo

    16.11.2006 02:21:52 | Vasta

    Kõrgustest ja aegadest:
    Suhteliselt tavaline on see, et tipu lähedal on vahemaa arvestamiseks justnimelt aeg ja kõrgus - ning see on just suhtega 100m/tunnis. Teepikkus pole oluline, sest kui on pikem tee, siis see on lihtsalt laugem ja käid kiiremini - kui teepikkus aga on lühem, siis on tegemist järsu seinaga ning liikumiskiirus vastavalt aeglasem.
    Kui sul on tipuni 100m ja vahemaa samuti 100 m (st. 100m seina ronida), siis võib aeg olla ka 100m / 2 tundi.

  • Kaja

    10.12.2006 10:49:59 | Vasta

    Täiendatud hiljem: tippu jõudis 37 eestlast ja sellest piisas mäerekordi püstitamiseks. Varasem suurim grupp oli olnud 32 ameeriklast.

  • Raul

    27.12.2006 23:12:54 | Vasta

    Täiendaks juttu sellise mälestuskilluga, et kui ~200m tipust puudu oli, siis kimas meist pikkade sammudega mööda musta nahavärvi pakikandja-tüüpi kodanik suur nelinurkne kast pea kohal. Ja kui tipp tehtud, siis seesama kodanik nähes, et tipupildid tehtud, haaras kastist pudeli ja päris entusiastlikult: "beer, coca-cola, mister? twenty dollars, mister!"

  • Merri

    18.01.2007 21:50:49 | Vasta

    Kannan ette, et tervituse palve oli meeles ja sai Mäele edastatud. Kuigi - jõudu ega häät kõva ja selge häälega selle tegemiseks enam ei olnud, siis vähemalt mõttes oli see väga selgelt meeles;)

  • Kaja

    26.01.2007 08:51:54 | Vasta

    Aitäh, väga armas Smile

Lisa kommentaar

Loading