Veel üks meenutamisväärt seik Hispaaniast on meie sealse sõsaroperaatori Yoigo hoiak ja suhtumine. Ennast mitte liiga tõsiselt võttev ja tõsiste asjade üle nalja viskav – ja eriti märkimisväärne, et nalja visatakse sellisel moel, mis sind nende tõsiste asjade üle mõtlema paneb.
No näiteks väliskülalise läbipääsukaart. Eesti keeles see nali vist väga ei tööta, meil ei ole “väliskülaline” ja “tulnukas” päris sünonüümiks, aga sellest kaardist tulenevalt arutasime me kohvipausil hulk aega võõraste omaksvõtmise võime ja kultuuri üle.
Või siis silt WC-kabiini ukse sisemisel poolel, parasjagu sellisel kõrgusel, et märkad seda potil istet võtnuna (pean tunnistama, et puhkesin kabiiniüksinduses kohatult naerma): “See on ainus koht, kus töötajad ülemustega võrdsed”.
Rääkimata T-särkidest, mille meie naisteseltskond kingiks sai. Ehkki Eestis väga palju hispaania keelt ei osata, pean ma ikka natuke kaaluma, kas üldse siin sellise sõnumiga särgis avalikkuse ette ilmuda: “Naised teenivad vähem”. Sest kuidas sellest siin aru saadaks? Ma ei pelga, kui mind feministiks nimetataks, pigem vastupidi: see särk võib äkki anda sõnumi, et ma arvan, et nii peabki… Jah, ma kardan, et ei minu ega ümbritseva keskkonna ättituud ei ole veel nii mõnus ja vaba, et selle särgiga oleks siin mõnus ja vaba käia…
Aga Yoigos oli. Mul on selle üle siiralt hea meel.
PS. Ma tegelikult ei tea, kas actitud hispaania keeles üldse kannab sama tähendusvarjundidt kui ingliskeelne attitude. Võtke seda kui minu omaalgatuslikku keeleuuendust 