Paar nädalat tagasi, kui ühel päeval isaga kahekesi maal olime, avastas isa lillepeenrast mitu kogumikku hiidmune. Pildistatud sai neist suurim pesakond, teised olid kerkinud üksi-kaksi.
Väikesed hiidmunad lõikas isa juurelt maha, lõikas viiludeks, keeras need muna-soola-pipra segus ja praadis pannil. Hõrk seeneroog sai, natuke teravama seenemaitsega kui praetud puravikud.
Suured hiidmunad jäid niisama silmailuks. Kolm nädalat hiljem nägid nad aga välja sellised – täiesti ämmatossustunud ja osad juba täiesti olematuks tolmunud (tuleb küll tunnistada, et Ode jalg aitas sellele protsessile tublisti kaasa):
