Minu ja Leivo kaheinimesepesa hakkab juba omandama seeselatavat olekut. Ehkki, muidugi, suurem osa meie elamisest on ikka laste juures, nii et praegu ongi meil selline kahe-kodu-vahel eluetapp.
Uues kodus on juba ammu tugitoolid ja diivan ning suve alguses sai Leivo valmis teleri- ja diivanilaua. Jah, sai valmis: ta tegi need täiesti ise, kavandist teostuseni, minu väikeseks panuseks oli natukene lihvimistööd. Järgmine tegevus oli köögilaud, mille juurde valisime kaks pukktooli. Köögis on meil olemas tassid-taldrikud ja noad-kahvlid, uue suurostuna soetas Leivo potid ja panni.
Nii saimegi oma vanemad ja õed peredega juba isegi soolaleivale kutsuda. Ühtlasi sai selleks valmistudes ära proovitud praeahi, kus küpses nii leib kui kringel, ning pärast nõudepesumasin (mida me lihtsalt polnud varem tööle pannud). Peo käigus läks kahjuks meelest pilte teha, kui tuba juba inimesi täis oli – aga kindlasti ei jää see viimaseks kogunemiseks meie kahe kodus.
Ja seoses selle pesaga olgu üles tunnistatud ka üks mikrosaladus. Kuigi mulle meeldib pikk ja soe sügis, siis praegu ma täitsa ootan külma aega, kui oleks põhjust valgesse klaasuksega ahju tuli teha (korter on gaasiküttega, aga ilus ahi on kah sees) ning tugitoolid taas tule poole keerata…
