30.juunil 2012 pidasid Kai ja Ivo oma pulmapidu. Need siia lisatud fotod ei ole fotograafi tehtud pärispulmapildid, vaid telefoniga tehtud klõpsud, aga noorpaar on õnneks ilus igal pool.
Registreerimine toimus Tartus ning ehkki riiklik registreerimine on tavaliselt ja oli seegi kord selline, et registreerija teeb kõik, et rahvas nutma ei hakkaks, läksid mul Kai ja Ivo sisse tulles ikkagi silmad märjaks. See lihtsalt oli nii ilus! Ja muidugi tuli meelde, millise hingevärinaga ja mitte midagi nägemata ma ise Leivo käekõrval inimeste ette astusin… Pärast muidugi läksid mõtted pigem sellele, et kas registreerijal on üks või rohkem varianti sellest abiellumistekstist, kas tema kunstipärased lokid on päris või parukas, aga sündmuse ilu see ei kahandanud.
Pulmapidu toimus Äksis ja muidugi olid Kai ja Ivo kasutanud kõiki õuele ulatuva Saadjärve võimalusi. Pidu algas pulmarahva praamisõiduga (seal on tehtud ka esimene avafoto) ning õhtu jooksul proovisid kõik oma aerutamisoskusi väikeses paadis. Lõpuks, piinlik tunnistada, tuli jahtklubi vetelpääste meid sõbralikult noomima, et isegi kui kalda lähedal madalas vees sõita, võiks vähemalt lastel päästevestid seljas olla – no ja mõni täiskasvanu nendega koos paadis ei teeks kah paha… Kuna laste pidev talitsemine tundus lootusetu, siis otsustas ülekolmekümneste klubi, et pigem juba lustiga piiri pidada, paat üldse kaldale tõmmata ja aerud ära viia. Ilmselt oli see õige otsus, sest pidutujus mereleminejaid oleks õhtu jooksul küll ja küll leidunud ning mine tea, millega see kõik võinuks lõppeda. No ja isegi kui kõik hästi lõppenuks, peavad Ivo ja Kai ka edaspidi seal elama ja naabritest vetelpäästjatega häid suhteid omama…
Pulmavanemaks oli (minu jaoks üllatuslikult) Madis Ligi, kelle puhul ma küll terve igaviku mõistatasin, et kust ma teda tean. Pärast, nime küsides, sain muidugi aru, et tuttav hääl raadiost 
Ta sai väga hästi selle kireva kambaga hakkama ning ainus, mida ma soovitaksin ehk teisiti teha, oleks see, et vähem rõhutada oma pikka pulmaisa-staaži ja 25-aastase kaustiku väärtusi – igas pulmas võiks ikka olla tunne, et need naljad ja mängud on ekstra selleks õhtuks välja mõeldud, mitte 304 korda juba korratud… Aga see muidugi oli täielik pisiasi, lihtsalt mõttekoht pulmaisadele.
Kuna Leivo kohe esimese toosti peale nõudlikult “Kibe!” hüüdis, saigi ta kibekarjuja ameti endale. Pruutpaaril tuli demonstreerida igasuguseid suudlusi riigijuhtide tervitusest pulmasuudluseni, suudlevatest tudengitest pensionäri rõõmuni… Aga et nad hästi hakkama said ja viin aina magusamaks muutus, läks lõpuks ka nii, et Leivo ja Toomas röövisid pruudi ära – ikka sellesama paadiga (kuhu selleks ajaks said aerud organiseeritud) ning peigmehe ülesanne oli pruut mittetöötavate aerudega paadist kätte saada.
Tõttöelda ei hakanud Ivo ametlikku nõuet ära ootamagi. Viskas aga ülikonna ja särgi seljast, hüppas efektse peakaga paadisillalt järve ning kroolis paadini. Kalda ääres, kus jalad juba maas, haaras veel Kai sülle ja kandis kaldale. Nii et sai igati hästi hakkama, Kai saab väärt mehe!
Ühed tähtsaimad pulmakülalised olid muidugi Merli ja Kadri, ühtemoodi roosades kleidikestes nagu tupsud. Ja muidugi pruudi-peigmehe vanemad (Kai poolt oli esindamas küll Urve üksi). Ja külalised olid toredad, nii et kokku tuli üks igati vahva pulm. Kandlemängust Terminaatorini, pulmalaulikust Fraternitas Estica korporatsioonilauludeni. Väga tore oli näha Martinit tantsimas – neli aastat kooli tantsutunde on väga kasuks tulnud! Ode ja Kati tantsisid pärast nõrkemiseni surematute üheksakümnendate ja veel surematuma ABBA saatel. Ja magamaminek ei tulnud õieti nagu meeldegi.
Meie püstitasime oma perele suure sinise telgi, mis oli peaaegu sama suur kui pidustuseks kasutatav valge telkmaja (OK, väikese liialdusega siiski…) Algul arvasime, et ühte sisemist poolt pole vajagi, aga kui Leivo telki tuli ning avastas, et peab nägema muru (sellest saab ilmselt pikaks ajaks meie peresisene nali) ja et sääski on ka, panime käsikaudu ikka ka sisetelgi. Tõsi, poolenisti, nii et see rippus nagu romantiline baldahiin.
Viimased magamaminejad olid Kai ja Ivo ja mõned nende sõbrad. Ning Kreete ja Anna, kes veel varahommikulgi kaarte mängisid ja ringi jalutasid.
Hommik algas kaerahelbepudru ja värskelt korjatud maasikatega. Päris kahju oli ära sõita, sellised pulmad võiksid ikka kohe mitu päeva kesta!